Maksuamet pidas kinni üheksa maksu- ja aktsiisikuritegudes kahtlustatavat inimest, neli meest jäeti vahi alla
Põhja ringkonnaprokuratuur taotles neist nelja isiku puhul vahistamist. Lisaks andis prokuratuuri taotlusel kohus loa arestida kahtlustavate vara väärtuses 1,6 miljonit eurot.
Menetlust juhtiv ringkonnaprokurör Silvia Kruusmaa selgitas, et käesoleva kriminaalasja teeb eriliseks see, et ühe kriminaalasja sees on tuvastatud kahe erineva pettuseskeemi olemasolu, millega on seotud kaks inimeste osas teatud määral kattuvat kuritegelikku gruppi.
„Tegemist on mahuka rahvusvahelise kokkupuutega kriminaalasjaga ning kahtlustuse järgi on kuriteo toimepanemisega seotud suur hulk inimesi. Nelja kahtlustatava suhtes taotles prokuratuur isikute vahi alla võtmist ning kohus on need taotlused hinnanud põhjendatuks ja rahuldanud,“ selgitas ringkonnaprokurör Kruusmaa.
Üheksast maksu- ja tolliameti poolt kinnipeetud isikust kolme meest kahtlustatakse arvevabriku teenuse osutamises mitmetele reaalselt tegutsevatele äriühingutele. Arvevabrik tegutses alates 2017. aasta juunist ning kontrollis omakorda kuut variäriühingut, mille nimel väljastati erinevatele ettevõtetele maksukohustuse vähendamiseks võltsarveid. Arvevabriku kogukäive oli üle 10,7 miljoni euro ning kokku oli sellel 158 kasutajat.
Samuti tehti kindlaks, et kuritegelik grupp korraldas 2018. aasta jaanuarist kuni 2019. aasta veebruarini aktsiisikaupade (õlle ja veini) näilikku lähetamist ajutises aktsiisivabastuses Saksamaa aktsiisiladudesse. Tegelikult jäi aktsiisikaup Eestisse ning müüdi makse tasumata varjatult erinevatele Eesti äriühingutele. Pettuse tulemusel jäi laekumata miljon eurot aktsiisi ning ühtlasi varjati kauba näiliku Euroopa Liidu (ELi) sisese müügiga käibemaksukohustust 340 000 euro ulatuses.
Veel korraldas isikute grupp 2019. aasta veebruaris aktsiisikauba (veini) varjatud sisseveo Hispaaniast. Vein toodi Eestisse ajutises aktsiisivabastuses, kuid kogu kaup ei jõudnud Eestis aktsiisilattu ja sellelt ei tasutud seadusega ettenähtud aktsiisi. Tegevuse tulemusena jäi riigile laekumata 61 000 eurot aktsiisi.
MTA uurimisosakonna talitusejuhataja Terje Langi sõnul on maksualased kuriteod üha enam piiriülesed, st et variisikutena kasutatakse kas välismaalasi või teiste ELi riikide kodanikke.
„Samuti on pettusskeemidesse kaasatud ELi riikides registreeritud äriühinguid ning ka kuritegelik raha liigub välismaiste pangakontode kaudu. Viimastel aastatel on rahvusvaheline kriminaalkoostöö üha tihedam ning koos teiste riikide õiguskaitse asutustega on kuritegude avastamine ja tõkestamine muutunud aina tõhusamaks,“ ütles Lang.
Kriminaalasja kohtueelset uurimist viib läbi maksu-ja tolliameti uurimisosakond ja juhib Põhja ringkonnaprokuratuur.
