Maksuameti vastu kohtusse: „Mul ei ole enam midagi kaotada.“

 (160)
Peeter Tsuker
Kaugsõiduautojuht Peeter Tsuker tunnistab, et on valmis riivatud õiglustunde tõttu Eestist lahkumaFoto: Vallo Kruuser

Peeter Tsuker on üks teadaolevatest Soomes töötavatest kaugsõiduautojuhtidest, kes otsustas maksuameti vastu kohtusse minna.

Kohtutee on jalge alla võtnud veel kaks eesti soost Peetri kolleegi, kes kõik töötavad Soome transpordiettevõttes DSV Road Oy. Lisaks töökohale on neil ühine mure, mis neid sellise sammuni viis – aasta alguses hakkas Eesti maksuamet kaugsõiduautojuhte pommitama maksuotsustega, nõudes Soomes teenitud ja seal vastavalt kohalikele seadustele 0-tulumaksumääraga maksustatud töötasult tulumaksu tasumist Eestis.

Peetrilt nõuab maksuamet 6770 eurot ja 48 senti, millele lisandub veel üle 1500 euro, mis viivistena on väidetavale maksuvõlale juurde tiksunud. Juulikuus teatas maksuamet Ärilehe päringu peale, et keskmine maksusumma, mis kaugsõiduautojuhtidele ja meremeestele tagant järele määrati, on 2000 – 3000 eurot. Peeter vaid muigab selle jutu peale.

Mees on maksuameti jõudemonstratsioonist üdini häiritud – Eesti ja Soome maksuameti töökultuur erinevat nagu öö ja päev. Selle loo kulgemise jooksul kujunenud muljet Eesti riigiametist ei parandaks tema silmis ka see, kui kohtust võiduga välja tullakse.

Mõneks ajaks arestis maksuamet kogu tema vara ja pangakontod, mis mõistagi tekitas Peetrile ja tema perele hulga probleeme. „Ma olen kõik need aastad kõik oma tulud midagi varjamata Eestis deklareerinud. Minu pere elab Eestis. Ma toon kogu Soomes teenitud raha Eestisse. Ja siis lendab riik mulle peale nagu mingile kurjategijale!“

Seotud lood:

Oma loo räägib Peeter Ärilehele põhjendusega, et kõik peaksid teadma, millist survestamist riigi üks ametitest kasutab, et saada oma. „Mul ei ole enam midagi kaotada,“ ütleb Peeter, tunnistades, et tema usk Eesti riiki hakkab otsa saama.

Samuti rõhutab mees, et loos on tema sõna maksuametnike vastu - tõestada ta toimunut ei saa.

"Kirjutage deklaratsioon ümber!"

Stiili, kuidas maksuamet väidetavat maksuvõlga nõuab, saab Peeter Tsukeri sõnul nimetada vaid ühte moodi: oma jõupositsiooni jõhker ära kasutamine. Täideviijaks ametnikud, kes on saanud „töökäsu“. Nimelt nägi Peeter ühel järjekordsel külaskäigul maksuametisse paberit, mis polnud kindlasti tema silmade jaoks mõeldud.

„Seal oli konkreetselt kirjas: Soomes töötavate rahvusvaheliste autovedude autojuhtide maksustamise muutmise otsus. Edasi rääkis paber sellest, et autojuhid tuleb sundida oma tuludeklaratsioonid ümber kirjutama. See paber on füüsiliselt ametnikele kätte jagatud.“

Sunnimeetodeid sai Peeter tunda omal nahal.

Selle aasta 29. jaanuaril helistas talle maksuametnik: kirjutage oma 2011. aasta tulud ümber maksustamata tulude lahtrisse. „Midagi rohkemat mulle ei selgitatud. Öeldi vaid, et deklaratsioon tuleb ümber teha. Mina muidugi keeldusin sellist parandust tegemast, kui mulle ei suudeta selgitada, mille alusel ja miks.“

11. märtsil tuli uus kõne. Helistas järgmine maksuametnik, kellele Peetril tuli otsast peale selgitada, miks ta ei ole nõus sellist parandust tegema. „Ma olen alates 2009. aastast käinud tuludeklaratsiooni täitmas maksuametis, et mitte eksida. Igal aastal läksin maksuametisse, viisin neile oma Soome palgalehe ja Soome maksuameti tõendi selle kohta, et minu palk on maksustatud 0-tulumaksumääraga. Kõik need aastad täitis minu deklaratsiooni esitatud dokumentide alusel Eesti maksu- ja tolliameti maksuametnik. Ja nüüd nad ütlevad – tee ümber! Kõik on vale!“

Kuna ammendavaid selgitusi Peeter endiselt ei saanud, jäi maksuametil saamata ka mehe jah-sõna.

4. aprillil sai Peeter maksuametilt posti teel korralduse „dokumentide esitamiseks ja tuludeklaratsioonis esinevate puuduste kõrvaldamiseks“, mis kohustas teda kümne päeva jooksul esitama tõendi, millel on näidatud 2011. aasta eest tasutud tulumaksu summa. Kui tal sellist tõendit aga ette näidata pole, siis kirjutada välismaalt saadud tulu ümber maksustamata tulude lahtrisse.

Järgmisel päeval helistas Peeter ise maksuametisse. Maksuamet oli tabanud Peetrit hella kohta – nimelt polnud tal alles eelmiste aastate eest Soome maksuameti tõendit selle kohta, et tema töötasu on maksustatud 0-tulumaksumääraga.

Ametnik soovitas selle Soome maksuametist küsida. „Ma usun, et nad teavad – see ei ole füüsiliselt lihtsalt võimalik, sest Soome maksuamet ei säilita eelmiste aastate kaarte, vaid laseb igal aastal süsteemist uued andmed peale. Ja siis ütleb mulle Eesti maksuametnik: aga minge muretsege(!) see paber! Nad teavad, et ma ei saa seda. Soome maksuamet ütles, et ei saa kuidagi aidata,“ räägib Peeter ja näitab oma 2012 ja 2013 aasta Lähdeverokortti, mis sobiksid ideaalselt rubriiki „Nagu kaks tilka vett“. Need kavatseb mees hoolega alles hoida.

Kui Peeter läks maksuametisse, kaasas kõik võimalikud paberid, mis tal olemas olid, ei tahtnud ametnik mehe sõnul neid isegi näha. „Ta nõudis lihtsalt, et ma kirjutaksin deklaratsiooni ümber ja vabatahtlikult tunnistaksin, et see on maksustamata tulu. Üritasin neile rääkida tulumaksuseadusest. Nagu vastu seina. Üks ametnik soovitas suisa kirjutada sotsiaalmaks, mis ma olen Soome riigile tasunud, deklaratsiooni tulumaksu reale. Kuidas saab üks maksuametnik midagi sellist üldse öelda?! See on ju pettus!“

Õiguskantsler: pöörduge kohtusse

Peeter läks õigust nõudma õiguskantsleri juurde. 25. aprillil saatis mees õiguskantslerile kirja ja palus maksuameti käitumisele hinnangut. „Kui MTA jagab isikutele soovitusi selle kohta, kuidas nad peaksid tulumaksuseaduse sätteid täitma, kuid hiljem muudab oma seisukohta põhjendusega, et MTA varasem tõlgendus seaduse sätete osas oli vale, on see kindlasti taunitav,“ kõlas vastus.

Õiguskantsler möönis samas, et temal pole võimalik menetlust alustada ja soovitas pöörduda kohtusse, kus kaugsõiduautojuhtidel oleks efektiivsem oma õigusi kaitsta, kuna kohtu otsus on erinevalt õiguskantsleri soovitusest MTA-le siduv ja „võimaldab kaugsõiduautojuhtidel kindlamalt saavutada tulemust, et MTA lõpetab oma ebaseaduslike nõudmiste esitamise.“
(Õiguskantsleri vastus on täismahus avaldatud Õiguskantsleri kantselei kodulehel ja EML ajakirja „MaksuMaksja“ juulikuu numbris Lasse Lehis artikli „Suured nullid, väiksed nullid“ juures – toim.)

Vahepeal arenesid asjad omasoodu. Järgmine samm tuli maksuameti Pärnu osakonnast – kiri, et Peeter on ignoreerinud korraldusi ja sellel on tagajärjed. „Selgitasin sealsele ametnikule, et olen üritanud oma pabereid kaks korda Tallinnas esitada ja mitte keegi neid ei tahtnud. Seepeale kostis Pärnu ametnik, et temani pole midagi jõudnud. Saatsin talle paberid. Paar päeva võttis aega, mille jooksul nad tegid omapoolse tõlke soomekeelsetest dokumentidest, mis minu meelest oli küll tehtud n-ö vaba käega, et see tõlgendus maksuametile sobiks. Näiteks osaliselt maksustatud isikust oli saanud korraga maksuvabastusega isik. Segadust oli seal tekitatud muudki,“ jutustab Peeter, kes siis juba tundis, kuidas nöör kõri ümber tõsiselt pitsitama hakkab.

3. mail tuli maksuotsus – 6770,48 eurot pluss intressid, mis hakkasid jooksma päevast, mil maksu tasumine toimuma oleks pidanud ehk veel 1500 eurot. „Mina olin meie firmas esimene, kes maksuotsuse sai. Peagi said kaks kolleegi samasuguse paberi ja me otsustasime asja advokaadile anda,“

Mängu astub Pärnu vandeadvokaat Vahur Krinal. „Ma ei oleks seda asja ette võtnud, kui see oleks lootusetu vaidlus,“ kinnitab mees.

Elamiseks jäeti 320 eurot kuus

Ühel päeval avastas Peeter, et tema pangakontod ja isiklikud sõiduautod on arestitud. Korter on Peetri perel õnneks abikaasa nimel.

„Nad jätsid mulle elamiseks 320 eurot kuus ja ütlesid, et piiravad seadusest tulenevalt raha kasutamist. Maksuamet tekitas selle sammuga mulle pankade ees suured probleemid – mul on vaja maksta korteri eest, mul on tütar koolitada, kõik maksud maksta.“ Peetri sõnul leidis ta end olukorrast, kus maksuamet vägisi suunab teda selle poole, et temast tõesti maksuvõlglane saab.

„Üks maksuametnik soovitas mul koguni välismaal arve avada,“ naerab Peeter kurjalt. „Ma küsisin ta käest, kas ma pean tõesti hakkama Eesti Vabariigi eest oma tulusid varjama?!“
Ja ta tegigi seda, sest muud ei jäänud üle.
„Mul on nüüd Soomes pangaarve. Maksuamet pani mind olukorda, kus ma pidin sellise käigu tegema. Patriootlikkuse eest, et kirjutasin end aastaid tagasi Eesti residendiks – kuni 2009. aastani oli mul sissekirjutus Soomes - sain vastu arestitud pangaarved.“

Kontod õnnestus mõne aja pärast küll aresti alt vabaks saada, kuid sellel oli oma hind – Peeter pidi nõustuma, et hakkab maksuametile nõutud summat graafiku alusel tasuma, kuigi kohtusse minek oli juba otsustatud. „Mul ei olnud muud valikut – see oli ainuke võimalus kontod arestist vabaks saada.“
Peeter kirjutas taotluse kuue kuu pikkusele maksegraafikule ja jäi ootama. Oodatud vastuse asemel tuli teade: te olete ühe kuu maksmata jätnud. Peeter oli jahmunud. „Kuidas see saab võimalik olla?! Ma pole saanud mingit otsust ega vastustki, et maksuamet minu taotlusega nõustub ja juba tehakse mind jälle võlglaseks?!“

Asi sai siiski korda ja Peetri kontod aresti alt vabaks. Pere autod, kaasaarvatud vana „sapakas“ ja järelkäru, on siiani arestitud.

Mees tunnistab, et on kogu sellest jamast väsinud ja nördinud stiilist, mida maksuamet tema ja teiste kaugsõiduautojuhtidega asju ajades viljelenud on.

„Kui me kohtus kaotame, kirjutame ennast Soome sisse ja viime oma maksud sinna. Seda ka sealsete ettevõtjate töökultuuri ja seaduste pärast. Soomes on autojuhi töö endiselt au sees ja meile makstakse väärilist, ausat tasu, mille me toome praegu kõik Eestisse.“

2012. aasta tuludeklaratsioonide järelkontroll on veel õhus.

Halduskohus langetab esimesed otsused Eesti kaugsõidujuhtide vaidluses maksuametiga septembri teises pooles.

Ärileht saatis Peetri loo maksuametisse ja palus ametilt toimunule hinnangut.

MTA teenindusosakonna juhataja Rivo Reitmann:

Klientide viisakas teenindamine ja asjakohane nõustamine on maksu- ja tolliameti jaoks väga olulisel kohal, mille kohta kogume järjepidevalt ka tagasisidet. Suurest osast maksu- ja tolliameti teenindajate ning klientide vahelisest suhtlusest jääb ka jälg, mida tagantjärele on võimalik kontrollida.

Näiteks nähtub meie andmebaasist, et isiku esitatud tõendid on vastu võetud, sisestatud ja maksuotsuse koostamisel ka arvesse võetud, seega ei vasta tõele väide, nagu oleks keeldutud dokumentide vastuvõtmisest. Ebatäpsusi lisatud kirjelduses on teisigi.
On arusaadav, et probleemide korral on inimesed emotsionaalsed ja võivad olukorda valesti tõlgendada või üle reageerida. Seetõttu on oluline, et inimesed kaebuste korral ise koheselt meie poole pöörduksid.

Nagu oleme ka varem rõhutanud, kui inimene on saanud kahetsusväärsel kombel tõepoolest maksuhaldurilt vale nõu ja seda on võimalik tuvastada, siis võimaldab seadus sel inimesel taotleda meie käest intressivabastust.

Kommentaar on avaldatud muutmata kujul.