Maksuameti vastulause: 1000euroste arvete seadus vähendas fiktiivseid arveid

 (31)
Maksu-ja tolliamet.
Maksu-ja tolliamet.Foto: Andres Putting

Maksu- ja tolliamet kirjutab maksumaksjate liidu juhi Lasse Lehise kriitilisele arvamusloole vastuseks, et käibedeklaratsiooni lisa ehk nn 1000euroste arvete seaduse mõju on positiivne.

Järgneb maksu- ja tolliameti (MTA) avalike suhete juhi Rainer Lauritsa saadetud vastulause muutmata kujul:

„MTA hinnangul võib käibedeklaratsiooni lisa ehk nn 1000euroste arvete seaduse mõju hinnata igati positiivseks. Esmalt tuleb arvestada, et pingsad ja pikad arutelud tehinguinfo süsteemi kehtestamise üle osutasid ka preventiivset mõju 2014. aasta laekumistele. Möödunud aasta 11 kuu keskmine käibemaksu tasumise kohustuse kasv oli 9,9 protsenti, kuid 2014. aasta novembris suurenes tasumise kohustus üle 18 protsendi ehk pea 22 miljonit eurot võrreldes eelmise aasta sama kuuga. Graafikus viidatud suur käibemaksulaekumise kasv 2011 vs 2012 oli aga kütuse tagatiste süsteemi tulemus. Ainuüksi selle seadusemuudatuse tulemusel laekus toona 100 mln eurot rohkem käibemaksu.

Miks MTA arvab, et osa tänavusest laekumise kasvust võib lugeda tehinguinfo esitamise arvele, on see, et ettevõtted müüvad ja ostavad Eesti-siseselt küll vähem, kuid käibemaksu kohustust tekib neil rohkem. See viitab aga otseselt fiktiivsete arvete vähenemisele. Kuigi selle aasta esimesel poolaastal kahanes Eesti müük ja soetus vastavalt 62 miljonit eurot ja 426 miljonit eurot, siis käibemaksu tasumise kohustus hoopis kasvas 76 miljonit eurot võrreldes eelmise aasta sama ajaga (vt graafikut 1).

Seotud lood:

Seega on majandusest osaliselt kadunud selline tegevus, mille eesmärk oli näilikuid arveid esitades oma maksukohustust vähendada.

Kolmandaks tuleks vaadata ettevõtete loodava lisandväärtuse kasvu. Eelmise kaheksa aasta võrdluses teeb tänavune lisandväärtuse kasv rekordeid (vt graafikut 2).

Sellist lisandväärtust ei suutnud ettevõtted näidata isegi majandusbuumi tipul, kui majanduskasv oli kahekohaline. Käibemaksu puhul ongi aga sisuliselt tegu lisandväärtusmaksuga. Lahtiseletatuna - seda maksu tuleb tasuda hinnavahelt, kui ettevõte müüb soetusest kallimalt ostetud kaupa või teenust. Fiktiivse soetuse ja käibe majandusest väljasaamine, õigemini selle oluline vähendamine oli oodatud tulemus 1000-euroste arvete deklareerimisel. Need ettevõtted, kes on kogu aeg asju ajanud ausalt, on saanud ise arvete esitamisega pettuste vähendamisele kaasa aidates parema tegutsemiskeskkonna.“