Maksuekspert: valitsuse saja miljoni euro plaan, mille üks osa ähvardab investeerimiskliimat veelgi jahutada
Idee on, et kolme aasta keskmise kasumieraldise ulatuses oleks ettevõtte tulumaks 14%, ülejäänu endiselt 20%. Kui dividend makstakse Eesti residendist eraisikule, peetaks sellest kinni täiendav tulumaks nii et füüsilise isiku tulumaksukohstus jääks senise 20% tasemele.
Olen kahe käega poolt, et Eesti ettevõtjaid, eelkõige rahvusvaheliste kontsernide tütarfirmasid peaks motiveerima usinamalt kasumit jaotama. Samas väidan ka, et maksulangetuse sidumine kolme aasta keskmise kasumieraldisega on halb mõte, sest eirab rahvusvahelist pilti. Ma olen selle suhtes kriitiline lausa kolmel põhjusel.
Valed eeldused
Äritegevuses ei ole kasum konstant, mis eksisteerib igal juhul. Tuhanded Eesti ettevõtjad murravad igapäevaselt pead ja leiutavad lahendusi kuidas kõigepealt „nulli jõuda" ning sealt edasi mingisugust kasumit teenida. Tänases ränga palgasurve ja armutu konkurentsi tingimustes ei saa eeldada, et ettevõtja a) teenib iga-aastaselt kasumit ja b) on võimeline seda omanikele välja maksma. Kui see mingil aastal ei õnnestu karistatakse teda täiendavalt maksumäära tõusuga.
Investeeringute pärssimine
Kui ettevõtja, kes on teeninud kasumit, seada valiku ette kas kasum jagada omanikele või kannatada maksumäära tõusu all, siis on tõenäoline, et väga paljud ettevõtjad otsustavad kasumi välja maksta. See aga vähendab ettevõtjate suutlikkust investeerida, luua uusi töökohti ning innovatsiooni. Seega on planeeritav muudatus otseselt kahjulik Eesti kui riigi arengule, tuues võib-olla lühiajalise efekti maksulaekumisel, kuid kahjustades pikemas perspektiivis Eesti (ettevõtjate) positsiooni maailmaturul.
Teadmatus investorile
Kõik ettevõtjad planeerivad oma investeeringuid hoolega, eriti välisriiki investeerimisel. Kui maksumäär sõltub otsusest kasum välja maksta versus investeerida, siis on investeeringu tootlust pea võimatu arvutada, sest paljudes ärides ei ole võimalik rahavoogusid aastate kaupa adekvaatselt ette projitseerida. See tähendab välisinvestorite jaoks ebaselgust ning vähendab Eesti atraktiivsust investeerimiskeskkonnana.
Vältigem poolikuid lahendusi
Maksulangetuse mõte on õige ja väärib tunnustust, ka 14% tulumaksu määr on igati sobilik. Ent seda ei tuleks rakendada mitte tingimuslikult, kolme aasta keskmise kasumijaotuse ulatuses, vaid ühtse määrana kõigile ettevõtetele tänase 20% asemel.
Sellega parandaksime Eesti positsiooni Baltimaade maksukonkurentsis, sest hetkel on Lätis ja Leedus tulumaksu määraks 15%. Samuti ennetaksime täiendavat hoopi Läti poolt, kus hetkel arutletakse samuti reinvesteeritud kasumi maksuvabastust. Me ei saa reaalsust eirata: nagu ettevõtjad, on riigidki omavahel tihedas konkurentsis ning vee peal püsimiseks tuleb pingsalt jälgida, mida naabrid teevad. Lühiajalise kasu nimel ei tohi kahjustada riigi konkurentsivõimet pikemas perspektiivis. Ülemaailmsed ärinõustamisettevõtted on Eestis kenasti esindatud. Olles ise ühe seesuguse esindaja julgen väita, et nende rahvusvaheline kogemus ja unikaalne ekspertteave on väärt sisend üleühiskondse maksudebati algatamiseks. KPMG panus sisulise maksudebati algatamisse on meie sellenädalane aastakonverents, meie headel konkurentidel on omad üritused ja helged pead - head poliitikud, küsime, vaidleme, nõuame aru, kui vaja kasvõi tülitseme pisut! Kuid olukorras kus Eesti majanduskeskkond on mitmes mõttes otsustaval teelahkmel, hoidume palun kõhutunde-analüüsist ja kosmeetilistest muudatustest. Otsused, mis Eesti peab lähiajal langetama, on selleks liiga põhimõttelised.
