Maksumaksjate liit soovib: head 2015. aasta riigieelarvet!
Eesti Maksumaksjate liit tegi aastavahetuse eel tagasivaate, mida järgmise aasta riigieelarvest oodata on. Lisaks saab lugeda, mida oli koalitsiooni ja opositsiooni poliitikutel selle tähtsa dokumendi kohta öelda.
Järgmise aasta riigieelarve sai Riigikogus lõpliku heakskiidu 10. detsembri istungil. Tundub, et isegi Riigikogu enda jaoks oli tegemist teisejärgulise sündmusega, sest kodulehel avaldatud selle istungipäeva kokkuvõte on pealkirjastatud „Riigikogu täpsustas tsiviilkohtumenetluse seadustikku“. Eelarvet puudutav teave on järgmine:
56 poolthäälega (35 vastu) kiideti heaks valitsuse algatatud 2015. aasta riigieelarve seadus (730 SE). Eelarve tulude mahuks on kavandatud 8,45 miljardit eurot, mis on käesoleva aastaga võrreldes seitse protsenti rohkem. Kulude kogumaht on 8,54 miljardit eurot, mida on võrreldes praeguse aastaga kuue protsendi võrra rohkem. Valitsussektori eelarvepositsioon on tuleval aastal struktuurses ülejäägis 0,8 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, mis on 0,6 protsendi võrra suurem riigi eelarvestrateegias kavandatust. Riigieelarve on koostatud, võttes aluseks majanduskasv 2,5 protsenti SKP-st.
Kolmanda lugemise käigus tegi rahanduskomisjon koondettepaneku, mille kohaselt suurendati regionaalseid investeeringuid, toetati erinevaid kolmanda sektori ja kodanikuühiskonna projekte. Komisjoni toetuse sai 540 projekti, mida rahastatakse riigieelarvest ühekordse toetusena. Samuti nähti ette õpetajate töötasu alammäära tõstmine 900 euroni kuus Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala eelarvevahendite arvelt. Lisavahendid eraldati ka tervishoiutöötajate palgatõusuks ja Rahvusringhäälingule venekeelse kanali avamiseks.
2015. aastast tõusevad oluliselt lastetoetused ja suureneb lastega perede toimetulekutoetuse piir ning vanaduspension kasvab 5,9 protsenti. Esimese ja teise lapse toetus tõuseb järgmisel aastal 45 euroni kuus. Kolmanda lapse puhul 100 euroni. Tasuta koolitoit laieneb ka gümnaasiumi õpilastele. Tuleval aastal kasvab riigieelarvest saavate töötajate palgafond vähemalt 3%, kusjuures õpetajate ning sotsiaal-, kultuuri- ja sisejulgeoleku töötajate palgad kasvavad 4,5%. Eelarve kaitsekulutused on läbi aegade suurimad ning ka kaitsekulutuste osakaal SKP-st on kõrgem kui kunagi varem. Kaitsekulud on 412 miljonit eurot, mis moodustab 2,05% SKP-st. Siseministeeriumi eelarve on järgmisel aastal 457 miljonit eurot. Avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks eraldatakse riigieelarvest 425 miljonit eurot.
Tuleva aasta riigieelarve näeb ette tööjõumaksude alandamise, väheneb tulumaksumäär ja töötuskindlustusmaks, samuti kasvab maksuvaba tulu.
Enne hääletama asumist said sõna fraktsioonide esindajad. Mida oli koalitsioonil ja opositsiooni selle tähtsa dokumendi kohta öelda? Järgnevad sõnavõtud on pärit Riigikogu 10.12.2014 täiskogu istungi stenogrammist.
Kadri Simson
Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Mõne aja pärast võetakse Riigikogus vastu järgmise aasta riigieelarve. Just nimelt võetakse, sest selle poolt hääletavad vaid koalitsioonisaadikud. Raske on opositsioonil toetada eelarvet, kus sisuliselt tõrjutakse kõiki opositsiooni muudatusettepanekuid, isegi kui nendes välja käidud muudatusi ja nende vajadust tunnistatakse. Nii kordub see loomulikult juba aastast aastasse. Öeldakse, et riigieelarve ongi poliitiliste valikute küsimus. Aga sel aastal me jõudsime vähemalt nii kaugele, et meie katteallikas meeldis juba ühele koalitsioonipartnerile. Tõsi, tunnistati ka seda, et koalitsioonis olemise hind on õiget asja mitte toetada.
Meie oleme oma muudatusettepanekute suhtes kannatlikud, aga ma kardan, et Eesti inimeste kannatus katkeb peagi. Ma räägin päris Eesti inimestest — lihast ja luust inimestest, kes siin elavad ja peavad Eestit oma koduks. Paraku viimasel ajal tundub, et eelarvet kokku pannes neid inimesi meeles ei peeta. Järjest enam räägitakse e-eestlastest, aga unustatakse need inimesed, kes elavad maapiirkondades ja on igapäevase toimetulekuga raskustes.
Kui Eesti tulevik on täielik e-riik, siis kas me arvame, et seal on ainult e-residendid, kes arveldavad e-rahaga ning kellele riik ei peagi peale e-teenuste midagi pakkuma? Mulle ei ole häbi rääkida välismaal Eesti e-riigi kontseptsioonist ja paberivabast asjaajamisest, aga mul on kurb rääkida sellest, kuidas elab keskmine eestlane maapiirkonnas, ja selle vastu ei leia ka järgmisest riigieelarvest rohtu. Ämari siledal asfaldil kõndides unustame kiiresti ära, et paljude inimeste jaoks ei ole elu sugugi nii roosiline ja eelarves lubatud lahendused ei tee seda elu ka lihtsamaks.
Järgmise aasta tulumaksumäära alanemine 21%-lt 20-le, suuresti just ühe erakonna surve tõttu, läheb vaatamata väljakäidud lubadustele riigile palju maksma, tulu toob aga vähestele. Järgmisel aastal võidab alampalka teeniv inimene tulumaksumäära vähendamisest 26,6 eurot aastas, keskmist palka teeniv isik, kellest Reformierakonnal meeldib siin rääkida, võidab aastas 97,2 eurot. Riigikogu liige võidab sellest maksualandusest 373 eurot ja peaminister võidab 583 eurot. Kordan igaks juhuks need arvud veel üle. Miinimumpalka teeniv inimene saab 26,6 eurot ja peaministri võit on 583 eurot. Kas see tundub õiglane? Keskerakonna fraktsioon ütleb selgelt, et see on ebaõiglane meede. Me leiame, et sellist neto ebavõrdsust kasvatavat sammu ei tohiks ühiskond astuda. Tegemist on väga suure kingitusega keskmisest kõrgema palga saajatele kõigi Eesti inimeste arvelt. Mõni inimene saab selle raha eest osta endale mõned paarid kalleid värvilisi sokke, mis sobituks lipsuvärviga. Kuid alampalga saaja jaoks on see igapäevase elementaarse toimetuleku küsimus. Nende inimeste jaoks on ülioluline, et tulumaksumäära vähendamise asemel tõuseks hoopis suuremal määral näiteks tulumaksuvaba miinimum, sest sellest võidavad kõik töötajad ühepalju. Vahet ei ole, oled sa haiglas hooldaja, oskustööline, pangaanalüütik või peaminister.
Tööjõumaksude vähendamiseks on mitu võimalust ja kahjuks on Reformierakond valinud selleks tulumaksumäära vähendamise tee. Juba viimased kümme aastat on nad keskendunud just tulumaksumäära vähendamisele ja samal ajal me kuuleme, kuidas ei jätku raha inimeste jaoks oluliste teenuste tagamiseks. See on kurb. Me liigume iga päevaga järjest enam selle poole, et varsti on Eesti riigis ainukesed tagatud teenused e-arstijärjekorrad, e-kool, e-maksuamet ja veebipolitsei. Need kõik on toredad ja mugavad asjad, kuid arstijärjekord inimest ei ravi, e-kool kajastab hindeid ja õppimist, kuid ei anna lastele haridust, e-maksuamet ei vähenda maksuauku ja veebipolitseinik tänaval kotiröövlit ei püüa.
Keskerakond esitas eelarve kolmandale lugemisele seitse muudatusettepanekut. Alustan neist mahuliselt kõige väiksemast, aga ometi väga olulisest Riigikontrollile 250 000 euro eraldamisest. Sest Riigikontrollil puudub täna võime kontrollida, kuidas kasutatakse meie kaitsekulutusteks eraldatud raha. Seda muudatusettepanekut ei toetatud, kuigi see, et meie 2% SKT-st oleks läbipaistvalt kasutatud, peaks olema nii riigieelarve seisukohast kui ka üldisest läbipaistvusest lähtudes väga oluline. Me saime vastuse, et Riigikontroll leidku see raha enam-vähem sisemistest struktuurimuudatustest, aga seda ju ei sünni.
Peale Riigikontrolli ning Politsei- ja Piirivalveameti palgafondi suurendamise soovisime tõsta koolilõunatoetust 1 eurole; maksta Eesti põllumeestele lisa otsetoetust Euroopa Liidu lubatud mahus; tõsta kohalike teede rahastust; lubada eriotstarbelist diislikütust kasutada ka järgmisel aastal kütmiseks ja seeläbi ära hoida maksutõusu, mis toob paljudele Eesti peredele järgmisel aastal 38% võrra suuremad küttearved. Me soovisime tagada ka Eesti inimestele tasuta bussiliikluse maakonnaliinidel. Kõike seda oleks saanud teha tulumaksumäära vähendamise ärajätmise korral. Ehk opositsiooni muudatusettepanekutel peab alati olema kate, meie ei saa võtta riigieelarvesse lisaks laenu, me ei saa kasutusele võtta reserve.
Selle eelarve puhul võib kindlasti kiita seda, et järgmise aasta riigieelarvega jõuab koolilõuna ka gümnaasiumiastmesse. Keskerakond on selle eest aastaid seisnud, aga aastaid, õigemini juba viiendat aastat, oleme me rääkinud ka, et eraldatud 78 eurosendist ei piisa enam, et pakkuda õpilastele tervislikku ja maitsvat sooja koolilõunat. Sellest 78 sendist ei piisa ka gümnaasiumiõpilastele lõuna pakkumiseks. Ja tegelikult selle koolilõuna lubamisega pannakse veel üks lisakoorem kohalikele omavalitsustele, kes peavad leidma lisaraha, et oma õpilastele tasuta koolilõuna saadavaks teha.
Keskerakonna fraktsioon ei saa kahjuks järgmise aasta riigieelarvet toetada. Jah, me tunnistame, et küsimus on valikutes. Aga ära andes riigieelarvest niivõrd suure raha ja samas jättes tegemata valiku, kus riik oma ülesandeid korralikult täidab, on meie jaoks vale valik. Me usume, et valija teeb õige valiku järgmise aasta 1. märtsil. Tänan tähelepanu eest!
Aivar Sõerd
Austatud juhataja! Head kolleegid! Järgmise aasta eelarve koostamise protsess, mis sai alguse kevadel, on lõpule jõudmas. On selge, et ühe aasta eelarve sees ei saa lahendada kõiki riigi ees seisvaid probleeme. Ka järgmise aasta eelarvel on väga selged prioriteedid, nendeks on inimeste heaolu kasv ja kindlustunde suurendamine ning julgeoleku ja kaitsevõime tugevdamine. Me saame seda lubada, sest majanduskasv ja maksude paranenud laekumine seda kõike võimaldab. Ka Eesti Pank oma täna avaldatud majandusprognoosis ütles väga selgelt, et Eesti majandusel on läinud üsna hästi, ka 2%-line kasv on võrreldes teiste EL maadega, meie põhiliste kaubanduspartneritega, täitsa korralik kasv.
Ma ütleksin paar sõna ka eelarve tasakaalu kohta. Meil on loodud siseriikliku institutsioonina organ, kes hindab eelarve tasakaalu, selleks on Eesti Panga juures asuv eelarvenõukogu. Eelarvenõukogu on andnud väga selge soovituse kindlustada eelarve struktuurne positsioon selliselt, et see oleks vähemalt 0,6% võrra suurem, kui oli kevadine eelarvestrateegia. Valitsusele esitatud eelarvekava on selle eelarvenõukogu soovituse ka täitnud. Nii nagu kord ette näeb, Riigikogu oma menetluses eelarve tasakaalu muuta ei saa, nii et see positsioon on ka vastuvõetavas eelarves samasugune.
Igal juhul peab eelarvekava järgima ja ka järgib senist konservatiivset hoiakut. Me peame arvestama sellega, et Euroopas on majanduskasv pidurdunud ja Euroopa majanduste senine taastumine on oma hoogu kaotamas. Igal juhul 2015. aasta eelarve kindlustab raamistiku, mis tagab parema välis- ja sisejulgeoleku, parandab inimeste toimetulekut, toetab majanduskasvu ja järgib seni hoitud konservatiivset suunda.
Nüüd nendest muudatustest, mida Riigikogu rahanduskomisjon arutas. Suuremad muidugi olid regionaalsed investeeringud, aga oli ka üks otsus, mis puudutas õpetajate palga täiendavat tõusu. Rahanduskomisjoni seisukoht oli, et õpetajate palgamäära tuleks tõsta 900 euroni, see tähendab seda, et õpetajate miinimumpalga tõus oleks 12,5% võrreldes tänavuse aastaga. Aga tõusevad palgad ka mitmes teises prioriteetses valdkonnas, mitme teise ministeeriumi valitsemisalas, olgu need Kultuuriministeerium, Sotsiaalministeerium, sisejulgeoleku valdkonna töötajad.
Samas rahanduskomisjon ei saanud kuidagi toetada sellist ettepanekut, mis minu hinnangul kindlasti oleks vaid näiliselt eelarve positsiooni parandanud, ehk siis ettepanekut kärpida Vabariigi Valitsuse reservi suurusjärgus 10 miljonit või enamgi. Reservis lihtsalt pole selliseid vahendeid. Reservis on vahendeid samas suurusjärgus, kui on alati olnud erakorraliste kulude katteks. Näiteks 5%-line majanduskulude kärbe Maanteeameti puhul oleks tähendanud 3,5 miljoni euro mahus teehoiuvahendite kärpimist.
Aga kokkuvõtlikult, eelarves on palju inimesi rõõmustavaid sõnumeid. Suurenevad toetused lastega peredele, tõusevad pensionid, kasvavad riigilt palka saavate inimeste sissetulekud. Ja palgasaajatele on loomulikult häid sõnumeid: langevad tulumaksumäär, töötuskindlustusmakse, tõuseb maksuvaba miinimum ja kuna tarbijahindade tõus alanenud, aga palgakasv jätkub, siis reaalpalga kasv ületab ka järgmisel aastal majanduse üldist kasvutempot.
Muidugi tuleb arvestada, et eelarvepoliitika ei ole ainult ühe aasta vaade, selle mõjud ulatuvad kaugemale. Sellepärast on tähtis, et maksukoormus püsib meil samal tasemel mis tänavu ehk 32,7% SKP-st. Kiiremini kui eelarve üldine kasv suureneb riigipoolne haridustoetus. Riigieelarve EL vahendite toel jätkub koolivõrgu korrastamine. Ja mida ma veel tahaksin rõhutada: maksutulude struktuuris toimub oluline muudatus just maksukeskkonna kasvusõbralikumaks muutumise suunas, kuna tööjõumaksude osakaal väheneb.
Ja veel tahaksin öelda, et kuidagi ei saanud rahanduskomisjon nõustuda ettepanekuga seada mõne kulusid suurendava ettepaneku katteallikaks 2011. aastal vastu võetud tulumaksuseaduse muutmine, tõstes tulumaksumäära 1% võrra. Majanduskeskkonda halvendavaid, maksukoormust üldiselt ja sealjuures ka tööjõumaksude koormust tõstvaid muudatusettepanekuid ei saanud kuidagi toetada.
Siinkohal ma muidugi tahaksin tänada kõiki neid, kes selles pikas eelarve menetlemise protsessis oma panuse andsid. Lõpetuseks tahan öelda ka seda, et Reformierakonna fraktsioon kindlasti toetab 2015. aasa eelarve vastuvõtmist. Tänan tähelepanu eest!
Rannar Vassiljev
Head kolleegid! Mul on selle eelarve kontekstis olnud siin võimalus mõtteid avaldada päris palju, ma üritan teha võrdlemisi lühidalt. Tihti juhtub nii, et see, mis on olnud, muutub normiks ja väga palju keskendutakse sellele, mis seda juba olnut muudab. Üritan minagi siis eelarvet natuke selle nurga alt lahata. Natuke teistmoodi kui varem ehk on olnud selle eelarve menetluse protsess, sest mäletatavasti kevadel märtsikuus sündis uus koalitsioon ja päris palju eelarvedebatist sai lahatud juba toona. Tegelikult toimusid päris põhimõttelised muudatused, võrreldes varasemaga. Võib-olla see, et see on nii meedia kui ka kindlasti kõigi parlamendisaadikute tähelepanu all olnud juba kevadest peale, on ka põhjus, et siis on siin saalis vahest vähem tähelepanu leidnud n-ö suuremad muudatused nii raha mõttes, aga ma julgen öelda ka, et sisu mõttes. Päris palju oleme saanud rääkida erinevatest väiksemamahulistest muudatustest, nii ettepanekutest, mis leidsid enamuse heakskiitu, kui ka nendest, mis seda ei leidnud.
Ma siiski julgeksin neid teemasid, mis minu hinnangul ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni hinnangul vahest on kõige suuremad muudatused võrreldes varasemaga, siinkohal siiski ära markeerida. Meil on olnud päris palju siin saalis ja väljaspool, teistes formaatides juttu sellest, et mõte on olnud küll hea, aga kuidagi katteallikat ei leia. Neid teemasid on päris palju. Päris paljud neist on saanud ühel või teisel kujul lahenduse 2015. aasta kontekstis. Meie jaoks kindlasti kõige suurem muudatus, mis järgmisel aastal aset leiab, on lastetoetuse tõus. Sellest on siin saalis päris palju räägitud, mäletatavasti korraldasime siin natuke rohkem kui aasta tagasi ka nn ööistungi sel teemal. Rohkem neid ööistungeid loodetavasti ei tule, sest nüüd saab 11 aastat täis sellest ajast, kui esimese ja teise lapse toetus viimati tõusis, ja see sünnipäev jääb selles kontekstis viimaseks. See kahtlemata on sotsiaaldemokraatide jaoks nii sisu mõttes oluline kui ka kindlasti suure rahamahuga muudatusettepanek.
Samuti on meil pikalt räägitud töötuskindlustusmakse vähendamisest, samamoodi tulumaksuvaba määra tõstmisest. Alati on ikka tulnud teemaks see, et tahaks küll, aga katteallikat ei leia. Seekord leiti. Täpselt sama on kehtinud ka koolitoidu kohta, mis nüüd siis laieneb ka gümnasistidele. Ehk teisisõnu, päris paljudele sellistele asjadele, mida aastaid on kommenteeritud küll kui asju, mida tahaks teha, aga ei ole võimalik teha, see riigieelarve eeldused ja võimalused loob. Siinkohal tegelikult tahaks tänada koalitsioonipartnerit Reformierakonda. Sest mis siin salata, nii nagu me kevadel koalitsiooni moodustades nentisime, et me küll koalitsioonilepingu sõlmime, aga maailmavaadet sellega koos ei ühtlusta, siis ega see lihtne protsess pole olnud. Aga minu meelest on see olnud igati konstruktiivne ja edukas.
Ma arvan, et on saanud ära teha päris palju asju, millest kogu Eestile laiemalt kasu võiks olla. Tihti kasutatakse ühte ingliskeelset mõtet poliitikast rääkides, et all politics is local ehk kogu poliitika on kohalik. Seda omistatakse küll erinevatele inimestele, kõige rohkem vist Tip O'Neillile, Ameerika Esindajatekoja spiikrile. Ma arvan, et eks see põhimõte ka paika peab. Nii et ma loodan, et neid inimesi, kes reaalselt tunnevad, et 2015. aasta eelarvega nende elus midagi muutub võrreldes varasemaga, oleks üle Eesti võimalikult palju. Aitäh!
Sven Sester
Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Kui septembris, ligi kolm kuud tagasi see eelarve üle anti, siis ütles peaminister seda üle andes, et tegemist on kindlustunde eelarvega. Pange tähele, hiljem selle eelarve menetluse jooksul ei ole seda sõna enam peaaegu kordagi kasutatud. Ma ütlesin juba eelarve üleandmise hetkel põhjuse, miks ei ole keegi seda enam kasutanud. Kui me räägime kindlustunde eelarvest, siis näeme, mis muutused tulevad järgmisel aastal. Me näeme seda, et vanemapension järgmisel aastal lükatakse edasi kolmeks aastaks. Kui koalitsioon ütleb, et kellelgi ei jää midagi saamata, siis mina küsin teilt, et kui kellelgi ei jää midagi saamata, siis kust tuleb raha juurde? Sest sellega leitakse 23 miljonit eurot lisaks siis tulu poolt, st kellelgi jääb 23 miljonit saamata. Kellelgi jääb tegelikult isegi 70 miljonit saamata, kui arvestada seda, et see lükatakse kolmeks aastaks edasi. Põllumehed — samamoodi, vaatame järgmist aastat ja näeme, et üleminekutoetused on viidud ümmarguse nullini. See on see kindlustunde koht, rääkimata gaasiaktsiisi tõusust. Taheti anda selgitust, et ega see gaasiaktsiis väga palju ei tõuse. No sõbrad, gaasiaktsiis tõuseb lähima kolme aastaga 100%. Kui see väga palju ei ole, siis on küsimus, mida te loete väga paljuks. Aga kui te ütlete, et rahaliselt see väga palju ei ole, siis kolmandal aastal on see juba 10 miljonit eurot. See tuleb kellegi arvelt, see on puhas ümberjagamine. Nii palju sellest kindlustunde eelarvest, millest me tegelikult enam ei räägi.
Nüüd mõne sõnaga muudatusettepanekutest, mida IRL tegi. Me tegime ühe konkreetse muudatusettepaneku, mida ma tahaksin eraldi esile tuua nendest üheksast, mis me viimase, kolmanda lugemiseni oleme esitanud. Ja see muudatusettepanek on meie oma eelarvepositsiooni parandamine. Me tegime ettepaneku 10 miljoni võrra vähendada riigieelarve järgmise aasta kulusid, võttes selle lihtsalt valitsusreservist ära. Varasematel perioodidel ei ole olnud see üldiselt tavaks, et tehakse ettepanekud positsiooni parandamise kohta, eriti opositsiooni seisukohalt võttes. See ettepanek ei leidnud toetust. Kui ma vaatan Euroopa Komisjoni hinnanguid, mis ta on meile andnud, siis sealt on näha, et järgmine aasta istume struktuurselt 0,8% miinuses. See, et me nominaalselt oleme miinuses ehk meie igapäevaelu on miinuses, sellest on kõik juba aru saanud ja keegi vastu ei vaidle. Me oleme järgmisel aastal 100 miljoniga miinuses. Siiamaani püüti argumenteerida, et võtame need ühekordsed tulud ja kulud maha ja näeme, et me oleme siiski plussi poole liikumas. No ei ole niimoodi. Euroopa Komisjon on nimetanud viis riiki, kelle kohta ta ütleb, et tal ei ole ühtegi märkust: Saksamaa, Holland, Luksemburg, Slovakkia ja Iirimaa. Need riigid täidavad eelarvereegleid. Kõigile teistele on vähemal või suuremal määral märkusi. Eesti ei kuulu nende viie hulka. Ausalt, sellest on kahju. Ma ütlen siia juurde, et 2016. aastal seisab Eestis eelarvenõukogu ees otsustuse koht, kui peab üle vaatama järgmise aasta eelarvet. Sisetunne ütleb mulle, et me näeme seal märkusi — ülejärgmisel aastal, kui vaatame 2015. aastat.
Ja veel muudatusettepanekuid. IRL tegi ettepaneku suunata lisavahendeid kommunismiohvrite memoriaali ehitamiseks. Tundub olevat ühiskondlik kokkulepe, aga paraku ei jõudnud see järgmisse aastasse. Riigipiir — nii teisel kui ka kolmandal lugemisel tegime ettepaneku. Leiti osalisi vahendeid, aga ma ütleks ausalt, et vaadates riigipiiriga seonduvat, siis see ei ole vaid Eston Kohveri juhtum. Alates piiriülesest salakaubaveost ja lõpetades juba sõna otseses mõttes inimkaubandusega — kõigele sellele on vaja tõkendit. Põllumehed, kellest ma rääkisin. IRL tegi ettepaneku taastada osaliselt üleminekutoetused. Teadus- ja arendustegevus samamoodi. Nägime ette, et oleks vaja sinna lisaraha suunata. Kui me tahame olla innovaatilised, tahame olla riik, kes arendab ja suunab raha teadusesse, siis see summa, mis praegu seal näha, on väike. Ja üksikvanema elatisraha fond. Me oleme andnud eelnõu ka menetlusse, et valitsus peaks välja töötama konkreetse seaduseelnõu. Me nägime ette eelnõus 300 000 eurot selle esmaseks väljatöötamiseks. Head kolleegid, mis on kõigi nende muudatusettepanekute üks ühine nimetaja? Mitte ühtegi muudatusettepanekut ei toetatud. See on nende ühine muutuja, ühine joon.
Täna tuli Eesti Panga uus prognoos. Me näeme selles prognoosis, et 3,9%, mis on suvel antud majanduskasvuks järgmisel aastal, on nüüd muutunud 2,1%-ks Eesti Panga kontekstis. Ja me teame seda, et see riigieelarve on tehtud järgmise aasta majanduskasvuga 2,5%. Ja me teame ka seda, et iga järgmine prognoos on muutunud pessimistlikumaks. Ma arvan, et kui me näeme ühel hetkel majandusprognoosi järgmise aasta alguses, siis ma ei tahaks nii mõelda, kuid ma kardan, et ta on veelgi pessimistlikum. Selle valguses ma mõtlen, kas me peaksime täna tegema mingeid kulukärpeid. Koalitsiooni vastus on: ei, me ei peaks seda tegema. Meil ei ole seda võimalik teha, järgmisel aastal on valimised, me ei saa võtta aluseks ühtegi kulukärbet. Ma arvan, et see ei ole õige.
Ma ütleksin, et me oleme kaotamas ühte aastat. Kui eile andis Rahandusministeerium hävitava hinnangu keskkonnatasudele, siis mis ta ütles? Ta ütles, et formaal-juriidiliselt ei ole keskkonnatasud küll maksud, kuid olemuselt on need üks riigi käes olev maksupoliitiline instrument majanduskeskkonna juhtimiseks. Ja mida ütles siis Rahandusministeerium? Ta ütles, et see on süsteemitu ja suure pildita maksupoliitika. Juhin veel kord tähelepanu: süsteemitu ja suure pildita maksupoliitika. Seda ütleb Rahandusministeerium Keskkonnaministeeriumile. Sõbrad, riigieelarve on täpselt samas sõnumis, ta on süsteemitu ja suure pildita. Ma nendin veel kord, ma arvan, me oleme selle eelarvega tegelikult kaotamas Eesti jaoks ühte aastat. Ja vaid see teadmine, et tegemist on valimiseelse vahe-eelarvega, mille on ajutine valitsus meile laua peale toonud, annab võimaluse täna üldse siin puldis midagigi debateerida.
Pärast valimisi me saame keskenduda meetmetele, mis tegelikult parandavad inimeste toimetulekut, toetavad majanduskasvu, vähendavad tööjõumakse ja aitavad luua uusi töökohti, alates madalapalgaliste maksureformist ja lõpetades majandust elavdavate meetmetega. Hetkel kahjuks see eelarve seda ei võimalda. IRL ei toeta selle eelarve vastuvõtmist. Aitäh!
