Maksupettused kasutatud autode turul kolivad Lätti
Eelmise aasta detsembris ütles maksu- ja tolliameti peadirektor Marek Helm, et kevadeks peaks olema inimeste mõttemaailmast välja juuritud suhtumine, et kuskilt saab odavalt käibemaksuvabalt autosid tellida. Päris suure kevadeni on veel veidi aega, aga Helmi hinnangul on see sõnum hakanud juba kohale jõudma küll.
„Maksu- ja tolliameti info kohaselt on kallimate vähekasutatud autode maaletoomine jätkuvalt madalal tasemel, kuhu ta eelmise aasta lõpus pärast intensiivse kontrolli alustamist kukkus. Meie info ütleb ka seda, et maanteeameti ning maksu- ja tolliameti kontrollist püütakse läbi saada, otsides puhta maksutaustaga ettevõtteid või isikuid, mis tähendab, et nähakse rohkem vaeva pettuste korraldamiseks. See tendents on iseenesest positiivne, kuid toob kaasa vajaduse teha kontrolli veelgi sisulisemalt, et üha keerukamaid pettusi ära hoida,“ rääkis Helm Ärilehele.
Kui olukord läheb keeruliseks, muutuvad inimesed teadagi leidlikeks ja mõtlevad välja uusi ja varasemast nutikamaid skeeme.
Helm rääkis Ärilehele kahest värskemast petuskeemist, mida maksu- ja tolliameti peal katsetati.
Esimese puhul esitas isik võltsitud dokumendi, näidates tegelikkusest erinevat soetushinda ja sinna juurde käibemaksu paragrahvi, mille alusel soetati Saksamaalt Mercedes. Amet võttis Saksamaa müüjaga ühendust, mille tulemusel sai amet teada auto tegeliku hinna ja kätte ka tegelikud müügidokumendid. Nende alusel tekkis isikul Eestis 5000 euro suurune käibemaksukohustus. Selle ta ära ka maksis. Maanteeamet omakorda esitas seoses võltsitud dokumendi esitamisega politseisse avalduse, kes alustas seepeale menetluse.
Teine lugu: läbi varifirma soetati Porsche. Kuna sõidukit Eestis kiiresti registrisse ei saadud, pöörduti Leetu, lootuses et ehk seal õnnestub. Leedu ametnikud nägid andmevahetusesüsteemi kaudu, et Eestis on sõidukil põhjaliku kontrolli vajaduse märge peal ja võtsid ühendust maanteeametiga, kes selgitas, mis puudused sõidukid on. Tulemus – sõidukit ei saadud kiiresti arvele ka Leedus. Selle peale pöördus sõiduki soetaja maksu- ja tolliameti poole ja küsis, kellele ja kui palju peab ta käibemaksu maksma, et sõiduk arvele saada. Praeguseks on käibemaks summas 13 000 eurot tasutud, sõiduk on arvele võetud ja Eestis tehinguga seotud olnud isikud käibemaksuregistrist kustutatud.
„Need on näited, mis iseloomustavad meie rahvusvahelise koostöö võimekust,“ märkis Helm.
Kuna Eestis sama lihtsalt nagu varem kasutatud autodega enam nihverdada ei saa, on käibemaksupettused hakanud kolima lõunanaabrite juurde.
„Otsitakse võimalusi kallite autode maaletoomiseks Läti kaudu, pannes toime käibemaksupettuse ja saavutades hinnaodavuse Lätis. Nende juhtumite puhul saadame kõikidest kahtlastest tehingutest reaalajas informatsiooni Läti maksuametile,“ ütles Helm.
Maksuameti juht kordas oma eelmise aasta lõpus välja öeldud mõtet, et tema mõõdupuu järgi on olukord kasutatud autode turul parem siis, kui ettevõtjaid kinnitavad, et ausale autokaubandusele on ruumi juurde tulnud. See tähendab, et need ettevõtted, kes seni on ausalt makse tasunud, saavad ausama konkurentsi tingimustes müüa rohkem autosid ja maksavad rohkem makse.
„Me jälgime ettevõtjate käibemahtusid kindlasti ka oma analüüsis ja loodame selle kasvu juba kevadel."
