Maksuteadlased kahtlevad maamaksu otstarbekuses
Maamaksu kaotamise idee tugineb valdavalt kahele asjaolule. Esiteks riigikohtus kinnitust saanud fakt, et maksu ei suudeta seadusi täites koguda. Teiseks väitel, et maksustamishindade leidmisel on sageli palju ebaõiglust.
AS Port Artur Pärnust tuli 19. mail riigikohtust välja otsusega, mis näitab, et maamaksu määramine ja maksuteadete saatmine on toimunud ikka maksumaksja õigusi ja haldusõiguse üldpõhimõtteid eirates. Vaidlus sellel teemal, et kas maamaksu saab määrata ja maamaksuteadet saab inimesele saata, kui sellele ei eelne haldusakti saatmist, algas juba mõni aasta tagasi. Pärast seda, kui riigikohus oli paaril korral tauninud kohalike omavalitsuste käitumist, püüdis riigikogu neid maksustamishinna akti saatmisest vabastada, muutes seaduse sõnastust. Viimased kohtuotsused aga näitavad, et sellest polnud abi.
Juristibüroo Raudjärv & Co juhataja Ivo Raudjärv ütles, et maksuõiguse üldpõhimõtete kohaselt on omandimaksude õigustatus üldse kaheldav. “Samas riigikohus märgib ju sisuliselt seda, et selle maksu administreerimine ei saa olla nii lihtne, nagu seadusandja tahaks, sest siis võivad maksumaksjate õigused kahjustatud saada,” rääkis ta maksuteadlaste seltsis mitmel korral kõne all olnud ideest. Maamaksu võimalikult õiglane hindamine läheks aga Raudjärve sõnul iga maatüki iseärasusi arvestades liialt keerukaks ja kulukaks.
Ka Port Arturi nõukogu esimees Kaido Kruusoja lausus, et kohtusse mineku mõte ei olnud maksust pääsemine või mingi saamata jäänud haldusakti paberi pärast sõdimine. Maks tasuti enne vaidlusi maksuametile ära. “Meie küsimuseks oli maamaksu määramise subjektiivsus, soov teada saada, mille alusel see hind kujuneb,” lausus ta. “Maamaksu määramisel ajasid eelmise koosseisuga omavalitsuses mingid inimesed linna kaardile mingeid jutte ning me tahtsime teada, mis jutid need on ja milliste põhjendustega.”
