Uue seaduse korral peaks ettevõtjad oma maksejõulisust maksu- ja tolliameti ees sisuliselt tõestama iga aasta tagant. Kui ajatamisgraafik saab läbi, on ettevõttel võimalik uuesti taotleda n-ö maksepuhkust. Muidugi ei pikendata võla tagasimaksmist lõputult ja kui ettevõtte elumärgid on nõrgavõitu, kasutatakse tavapäraseid võla sissenõudmise meetodeid, kirjutab Äripäev.

Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna peaspetsialisti Iiris Põldma sõnul on võla ajatamise eesmärk aidata ajutistes raskustes maksumaksjaid. "Ministeeriumi hinnangul ei saa üle aasta kestvat makseraskust enam ajutiseks nimetada, seega on 12 kuud optimaalne aeg," sõnas ta.

Maksumaksjate liidu teatel pole õige, et maksuvõla ajatamist piiratakse 12 kuuga. "Seal ei olnud eriti mõistlikku seletust," sõnas liidu esindaja Lasse Lehis, kes on rahandusministeeriumis kooskõlastamisringil oleva eelnõuga tuttav. Nii jäigalt pole tema sõnul õige seadusega ajatamisperioodi paika panna. Lehis lisas, et rahandusministeeriumi seisukoht, justkui alla aastast võlga saab ajutiseks pidada, meenutab pastakast välja imetud põhjendust. "Soovitaksin ise ettevõtlust natuke proovida ja maailmavaade muutub," sõnas ta.

Kaubanduskoda teatas rahandusministeeriumile, et ligi veerandil ettevõtjatest on maksud ajatatud pikema perioodi peale kui aasta. Sellest tulenevalt on nende ettepanek, et ministeerium peaks 12kuulist tähtaega põhjalikumalt seletama. "Ei ole ju põhjust arvata, et need graafikud oleks valesti või põhjendamatult pikaks tehtud. Ju seal on olnud põhjus," tõi kaubanduskoja juht Siim Raie välja. Kaubanduskoda tegi anonüümse gallupi, kus 60% organisatsiooni liikmetest pooldas pikemat maksuvõla ajatamise graafikut kui aasta.