Hepsor Vanalinna juhatuse liikmed on Andres Pärloja ja Henri Laks. Hepsor Vanalinna osaühingul on kaks omanikku: Andrese isale, tuntud EÜE tegelasele Andrus Pärlojale kuuluv ja Rae vallas tegutsev osaühing Harbet ja Andres Pärlojale ning Kristjan Miti ühisomanduses olev osaühing Hepsor.

"Tegemist on väga heas asukohas paikneva väärika majaga. Plaanime ehitise täielikult renoveerida ning taastada võimalikult palju esialgsest väljanägemisest ja funktsionaalsusest. Ülemistele korrustele planeerime väikesed korterid, tänava tasapinda äripinnad. Kaubanduspindade üürnikeks ootame väikeärisid ja butiike, mille tegevus toetaks ja täiendaks selle väärika hoone kuvandit. Loodame, et juba järgmise aasta suvel on vanalinnas juures üks kena ja linnapilti rikastav maja," rääkis Henri Laks.

UusMaa kinnnisvarabüroo andmetel ehitati kinnistul asuv hoone 1911. aastal algselt kolmekorruselisena. Hoone arhitektiks oli Peterburis õppinud kunstnik-arhitekt Gans (Hans) Schmidt. Hoone esimesel korrusel oli rida väikesi, suurte vitriinakendega äriruume (viis kauplust).

Keldris asusid kahe kaupluse laoruumid ning pesuköök, tualettruum ja küttepuude panipaigad. Teisel korrusel asus tõenäoliselt majaomaniku korter, katusekorrusel üürikorterid.

Järgmine suurem ümberehitus toimus 1939. aastal, mil Alfons Krusapi projekti järgi ehitati hoonele uus juurdeehitus, mille fassaad lahendati analoogiliselt vanema majaosaga.

Viimased suuremad muudatused hoone arhitektuuris toimusid 1945. aastal, sest Teise maailmasõja ajal sai hoone pommitamistest kannatada – hävisid katus, mansardkorrus, uksed ja aknad. Taastamistööde käigus ühendati Vana-Posti 2 ruumid naaberhoonega Vana-Posti 4. 1957. aastal kohandati hoone 1. korruse äriruumid kontoriteks ja aknad ehitati väiksemaks.