Peamine plaan Marati "elluäratamiseks" on toota kõik poes müüdavad kaubaartiklid jälle Eestis - praegu tuleb osa riietest Valgevenest ning mõned asjad valmistab Tähele kuuluv firma OÜ Katarina allhankena juba praegu kohapeal. Et toodete hinda hoida endiselt tarbijale kättesaadaval tasemel, tuleb aga eksportida tänasest rohkem.

30 miljonit toodet Venemaale?

"Me tahame näiteks Venemaa turule tagasi saada. Kõrgajal tootis Marat Venemaale 30 miljonit toodet aastas - loogiline, et me kohe nii kõrgele taset viia ei suuda, aga tahame tõestada, et selleks, et oma brändi toota, ei pea minema Hiina, Pakistani või Bangladeshi," räägib Täht.

Kas tööjõukulu ei ole Eestis tootmiseks aga liiga kallis? Täht nii ei arva, kuigi ta näeb Skandinaaviasse lasteriideid eksportides, et lähiregioonis on tõepoolest toomine välja surnud just tööjõu kalliduse tõttu.

"Eestis ei ole muidugi odav toota, aga kui me peaksime täna Hiina minema, siis peaks seal olema ka omad inimesed tootmisprotsessi kontrollimas. Lisaks ei taha ma, et peaksime veetma magamata öid muretsedes, kas kaup jõuab ikka õigel ajal poodidesse ja millise kvaliteediga."

Lisaks on Maratil 10 brändipoodi, mis tagab Tähe sõnul eestlasele vastuvõetava hinna ning müügile tuleb ka lasteriiete Hipo kaubamärk. Hipol on muide nii Lotte, Muumi kui Angry Birdsi litsentsid ehk et kõik peamised tegelaskujud, mis laste hulgas populaarsed.

"Me saame olla vabad suurte jaekettide survest ja nende tohututest juurdehindlustest, mis kaubale otsa pannakse. Aga meil on näiteks hulgikliente Peterburist, kes tulevad spetsiaalselt Marati kaupa ostma - särke, maikasid, aluspesu. Meie poodide käivet ei kõigutanud ka masu, sest sel ajal tulid ka kallimate kaubanduskeskuste kliendid meie juurest riideid ostma."

Maratis töötab täna 24 inimest, tootmismahtude kasvades on vaja arvu kindlasti kasvatada. "See toimub aga pikema aja jooksul," ütleb Täht töötajate värbamise kohta.

"Tootmine on protsess. See pole päris nii lihtne, et võtad korraga 30 õmblejat tööle ja sellega on asi korras. Iga kolme õmbleja kohta peab olema näiteks üks praakija ja üks kontrollija. 20 õmbleja jaoks peaks meil olema näiteks neli juurdelõikajat. See on moodustab omamoodi hammasratta, kus iga lüli on väga oluline."