Hiljuti Edelaraudtee omanikuks saanud ja juba varem EVR Ekspressile lähedal seisnud Marcel Vichmann nentis, et kriminaalsüüdistused firmade juhtkonda kuuluvatele isikutele mõjuvad negatiivselt ettevõtete mainele, kuid ei pidanud vajalikuks mehi veel seetõttu ametist kõrvaldada. “Ma ei ole süüdistusi näinud ega tea, mis seal kirjas, kuid mingi suure salakaubaveoga kindlasti tegemist ei ole,” leidis ta. Vichmanni sõnul on nii Selge kui Zirk teinud oma tööd hästi ja nõukogul pole põhjust neid umbusaldada.

Edelaraudtee teine omanik ja juhatuse esimees Henn Ruubel oli Vichmanniga sama meelt, leides, et tal pole põhjust rongide remonti ja hooldust juhtivat Zirki umbusaldada. Ta tunnistas, et algul, kui kapo uurimise algatas, ta mõtles mehe sobivuse üle jätkata juhtival kohal, kuid hiljem loobus meetmeid rakendamast. “Tegu on väga hea spetsialistiga, kellele oleks raske asendajat leida,” lisas ta. Zirki suurimaks teeneks pidas Ruubel tänast sündmust, kus depoost väljub esimene Edelaraudtee oma jõududega remondi läbi teinud rong. Oma remont ja hooldus võimaldab ettevõttel oluliselt kulusid kokku hoida, selgitas ta.

Selge ja Zirk ei soovinud enda seotust salakaubaveoga eile kommenteerida, vabandades keeldumist suure töökoormusega.

Vedurimeeste Ametiühinguliidu esimees Tõnu Väät oli omanikega vastupidisel arvamusel. Ta ütles, et mitu töötajat on pärinud ametiühingust aru, miks kriminaalsüüdistuse saanud isikud rahulikult juhtivkohtadel edasi töötavad. “Eetilistel kaalutlustel oleks ilus, kui nende meeste tööleping peatataks senikaua, kuni kestab uurimine ja kohtumenetlus,” leidis ta. Väädi sõnul on võimekaid inimesi teisigi ja kollekiivi usalduse kaotanud mehed tuleks juhi kohtadelt kõrvaldada.

Tallinna depoo vedurijuht Mart Klaassen ütles, et kui salakaubaveo fakt ilmsiks tuli, tulid mehed kokku koosolekule, kus ütlesid Ruubelile otse välja, et selliste juhtidega nad koos töötada ei soovi. Tollal töötas Edelaraudtee juhtkonnas veel ka Anti Selge, kes pärast süüdistuse esitamist loobus sellest kohast EVR Ekspressi juhtimise kasuks.

Klaassen ütles, et on päevselge, et salakaubavedu raudteel toimus juhtide teadmisel. Vedurite paakidest kadus päevas kuus tonni kütust, mis oli täpselt Edelaraudtee päevane vajadus ja kui kapo Selge vahi alla võttis, tekkis kohe suur kütusepõud, lisaks kadusid arvutid koos kütusearvestusega, selgitas ta toimunut.

Kaitsepolitsei komissar Olari Valtin ütles, et ilmaasjata kapo kedagi vahi alla ei võta ega süüdistust ei esita. Praegusel juhul süüdistab kapo nii Selget kui Zirki kriminaalkoodeksi 76. paragrahvi järgi sigarettide salakaubaveo organiseerimises olulises ulatuses ja ametiseisundit ära kasutades. Zirk sai viimasena esialgse süüdistuse 28. augustil. Süüdistus täieneb pidevalt ja lõplik süüdistuskokkuvõte valmib kuu aja jooksul. Süüdimõistmise korral võib mehi oodata kolme kuni kuue aasta pikkune vabadusekaotus.