Helmi sõnul kujunes 2013. aasta väga intensiivseks tööaastaks, mil amet tegi oma tööd senisest väiksema koosseisuga, kuid tulemused olid kõikides valdkondades paremad.

„Kuid vaatamata sellele, et kontrollitulemused on paranenud, on meie töös uuendusi vaja. Seetõttu rakendub sel aastal riigikogu heakskiidu järel töötamise register ja loodame, et ka kümne aasta vanuse käibemaksukontrolli süsteemi uuendused saavad lõpuks riigikogu ja presidendi poolt heaks kiidetud,“ sõnas Helm.

Eelmisel aastal kogus maksu- ja tolliamet umbes 5,102 miljardit eurot maksutulu, mis on 77 miljonit ehk 1,5 protsenti enam kui oli 2013. aasta riigieelarve ootus. Suurim ülelaekumine tulenes juriidilise isiku tulumaksust, mida laekus ligi 40 protsenti ehk 92,6 miljonit eurot rohkem kui oli riigieelarve ootus. Seda laekus kokku 326,6 miljonit eurot, mille tasus ligikaudu 50 000 ettevõtet.

2013. aastal äriregistris registreeritud 19 187 uuest juriidilisest isikust tasus aasta jooksul makse ligikaudu 26 protsenti, kogusummas 7 miljonit eurot.

Eelmisel aastal maksu- ja tolliametile deklareeritud maksukohustused on tasutud 99,49 protsenti ulatuses. Võrreldes 2012. aastaga on jooksva aasta maksuvõlg vähenenud 11,2 miljoni euro võrra.

Maksu- ja tolliameti andmetel on Eestis 2014. a jaanuari alguse seisuga 1452 juhatuse liiget, kes on ajalooliselt tekitanud kolmes või enamas äriühingus maksuvõlgu vähemalt 5000 eurot. Nende isikutega seotud äriühingute maksuvõlad moodustavad kokku 97,07 miljonit eurot. Alanud aastal on see grupp ka süvendatud tähelepanu all.

Eelmisel aastal väljastas amet 238 pankrotihoiatust isikutele, kelle maksuvõlg kokku oli 26,8 miljonit eurot ja mille tulemusel laekus 2,1 miljonit eurot. Kohtusse esitati 39 pankrotiavaldust, mille puhul maksuvõlg kokku oli 12,1miljonit eurot.

Prokuratuuri saadeti aastaga 23 maksukuriteo kriminaalasja, milles oli kokku 61 episoodi ehk kuritegu ja 130 kahtlustatavat. Maksukahju tuvastati neis asjades kokku 37,3 miljonit eurot, vara arestiti ligi 4,8 miljoni euro ulatuses.

Salakauba osas avastati eelmisel aastal kokku 11,2 miljonit salasigaretti ja 11 000 liitrit absoluutalkoholi. Lisaks avastasid maksu- ja tolliameti töötajad 185,4 kilogrammi narkootilisi aineid, lisaks 6000 kg narkootikumide valmistamiseks kasutatavat toorainet APAANi, 115 liitrit GBLi ehk nn korgijoogi lähteainet ja 5208 narkootilist ainet sisaldavat Subutex tabletti.

„Võitluses salakaubaga on prioriteediks jätkuvalt salasigaretid, mida eelmisel aastal konfiskeeriti keskmiselt 1 miljon kuus. Hea meel on tõdeda, et salasigarettide osakaal turul on vähenemas – tühja paki uuringu põhjal oli mitte-Eesti sigarettide osakaal eelmisel sügisel 20,7 protsenti, üle-eelmise aasta 25 protsendi kõrval,“ ütles Helm.