Marek Helm: mitme aasta jagu pakendiaktsiisi seisab seaduse taga kinni

Võimaliku seaduseaugu tõttu ei saa maksu-ja tolliamet sisse nõuda pakendiaktsiisi, mille kogusumma moodustaks mitme aasta pakendiaktsiisi planeeritud laekumise, ütles Ärilehele MTA peadirektor Marek Helm.

Ärileht kirjutas täna hommikul, et maksu- ja tolliameti peadirektor Marek Helm saatis 29. jaanuaril rahandusministeeriumile ja keskkonnaministeeriumile kirja, millest selgub, et pakendiaktsiisi seadus võib olla vastuolus põhiseadusega ning mõjutab seeläbi kogu taaskasutussüsteemi toimimist ja aktsiisina laekuvaid summasid.

Helm selgitas Ärilehele, et maksu- ja tolliamet võttis eelmisel aastal pakendiaktsiisi tasumise kontrollimise kõrgendatud tähelepanu alla, kuna sellele valdkonnale oli varasemalt juhtinud tähelepanu ka riigikontroll.

„Ühelt poolt on ameti kontroll muutunud tugevamaks, teisalt aga oleme just selle intensiivsema tegevuse tulemusel avastanud võimaliku probleemi seadusandluses. Meil on praegu laual kaks maksuotsuse projekti, mille kogusumma moodustaks mitme aasta pakendiaktsiisi planeeritud laekumise. Samas ei saa me neid maksuotsuseid täies ulatuses välja kirjutada, kuna näeme võimalikku õiguslikku probleemi,“ nentis Helm.

Ühe lausega kokku võttes on probleem selles, et ministri määruse tasandil on püütud sätestada üht maksu määramiseks olulist elementi.

Nimelt lähtuvalt maksukorralduse seadusest on maksumaksjal kohustus maksta ainult seadustega ettenähtud riiklikke ja kohalikke makse, ja seda maksuseadustes sätestatud määrades ja korras. Mis on pakend, selgub pakendiseadusest, mis määratleb nii pakendi mõiste, selle liigid kui ka pakendi materjali liigid.

Aktsiisimäär sõltub pakendi materjali liigist. Nii näiteks on paberi aktsiisimääraks 0,6 eurot kg kohta, aga plastiku aktsiisimääraks 2,5 eurot kg kohta. Aga selleks, et teha vahet, kas mingi materjal on klaas, keraamika või midagi kolmandat, on vaja lahti võtta keskkonnaministri määrus, mis sätestab pakendi materjali määramise korra.

Siin peitubki probleem - pakendimaterjali määramise korra kehtestab pakendiaktsiisi seaduse järgi keskkonnaminister, mis maksuameti hinnangul ei lähe aga kuidagi põhiseaduses öelduga kokku.

Maksuamet viitab oma kirjas ministeeriumidele ka analoogsetele varasematele riigikohtu lahenditele. Üks neist puudutab pakendiaktsiisi seaduse paragrahvi, mis andis rahandusministri otsustada, millised joogid peaksid kuuluma karastusjoogi mõiste alla ning tuleks maksustada pakendiaktsiisiga. See konkreetne seadusesäte tunnistatigi põhiseadusega vastuolus olevaks.

„Kirja eesmärgiks oligi juhtida asjaomaste asutuste tähelepanu võimalikule probleemile, et kiiremas korras lahendus leida,“ ütles Helm.

Eelmise aasta maikuus juhtis MTA rahandusministeeriumi ja kultuuriministeeriumi tähelepanu sellele, et paljud MTü-dest spordiklubid maksavad maksuvabade stipendiumide nime all tegelikult töötasu, mis tähendab riigile miljoneid eurosid saamata jäänud makse. Kirjas märgiti, et kui maksuhaldur jätkab selles sektoris stipendiumite maksmise kontrolli ja tuvastab, et tegemist on varjatud töötasude maksmisega, pole suurem osa neist ühingutest võimelised maksukohustust täitma ning võivad tegevuse lõpetada.

Pakendiaktsiisi laekumine
normal;tab-stops:45.8pt 91.6pt 137.4pt 183.2pt 229.0pt 274.8pt 320.6pt 366.4pt 412.2pt 458.0pt 503.8pt 549.6pt 595.4pt 641.2pt 687.0pt 732.8pt">

Aasta 	laekumine 
		(tuh eurot) 
2009		30 
2010		10 
2011		197 
2012		276
2013		374 
Allikas: rahandusministeerium

normal;tab-stops:45.8pt 91.6pt 137.4pt 183.2pt 229.0pt 274.8pt 320.6pt 366.4pt 412.2pt 458.0pt 503.8pt 549.6pt 595.4pt 641.2pt 687.0pt 732.8pt">
mso-bidi-font-family:"Times New Roman";mso-font-kerning:18.0pt'>

normal;tab-stops:45.8pt 91.6pt 137.4pt 183.2pt 229.0pt 274.8pt 320.6pt 366.4pt 412.2pt 458.0pt 503.8pt 549.6pt 595.4pt 641.2pt 687.0pt 732.8pt">

mso-bidi-font-family:"Times New Roman";mso-font-kerning:18.0pt'>