Marek Helm: riik ei saa pealt vaadata, kuidas töötud inimesed Bentleysid müüvad
Esialgsel hinnangul jäi riigil eelmisel aastal kasutatud autode turul toimunud maksupettuste tõttu saamata ligi 18 miljonit eurot. Selle raha eest saaks aasta aega töös hoida 50 kiirabibrigaadi, osta päästeametile 47 tänapäevast paakautot või maksta aastapalk 1266 patrullpolitseinikule.
Helm tõdes, et summaliselt pannakse suurimad maksupettused toime just Eestisse toodud kallite vähekasutatud autodega, mille puhul on näiteks odav hind saavutatud käibemaksu arvelt.
„Nüüdsest saame maanteeametist reaalajas jooksvat infot kallite autode kohta, mida soovitakse arvele võtta,“ teatas Helm täna toimunud kasutatud autode turu teemalisel ümarlaual.
Kui mõni selline tehing ilmneb, annavad AMTEL-i eksperdid hinnangu, kas tegemist võib olla käibemaksupettusega seotud sõidukiga, ja kui see nii on, edastab maksu- ja tolliamet info kohe maanteeametisse ning registrikannete tegemine konkreetse sõiduki puhul peatatakse kuni 30 päevaks. See annab Helmi sõnul võimaluse kontrollida tehingu ja tehingutega seotud isikute tausta ning seeläbi hoida ära võimalik maksupettus.
Helm rõhutas, et uuendus ei tähenda kindlasti seda, et automaatselt satuvad kontrolli kõik kallid autod, sest olulised kriteeriumid on turuhinnast märksa madalam hind ja müüja taust.
„Näiteks üle-eelmisel nädalal võtsime kontrolli 150 000 eurost Bentleyt müüa üritanud hiljuti käibemaksukohuslaseks saanud äriühingu, mida juhib end töötuna arvele võtnud kodanik, kes omakorda oli mõne kuuga müünud juba kaheksa luksussõidukit ja kaks veoautot. Lisaks oli tal samaaegselt müügis veel kaks Lexust ja üks BMW. Makse aga see äriühing tasunud polnud. Just taolised juhtumid on eelkõige meie huviorbiidis,“ rääkis Helm. „Riik ei saa pealt vaadata, kuidas töötud inimesed Bentleysid müüvad!“
Selle juhtumi puhul seadis maksu- ja tolliamet määratava maksusumma laekumise tagamiseks kohtu loal Bentleyle käsutamise keelumärke.
Helm märkis, et ka automüügikohad ise peaksid aktiivselt huvi tundma, millise tausta ja hinnaga autosid nende müügiplatside vahendusel müüakse. „Ettevõtted, kes tahavad seadusepäraselt tegutseda, peaksid vaatama, et selliseid autosid müüki ei võetaks. Tunnustan neid ettevõtjaid, kes on öelnud, et koristage see Bentley siit müügisaalist ära! Ettevõtjad saavad ise oma igapäevase käitumisega tagada, et selliseid autosid Eestis müüa ei saaks,“ rõhutas ta.
Helmil jagus kiidusõnu ka täna Radisson Blu Olümpia hotelli konverentsikeskuses toimunud ümarlauale tulnud automüügiettevõtjate aadressil.
„Ei suutnud kiusatusele vastu panna ja palusin ümarlauale registreerinud ettevõtete maksulaekumise välja võtta. Selgus, et selle aasta esimese 9 kuuga on sellest saalist laekunud 7 miljonit eurot käibemaksu. 5 miljonit eurot sellest tuli kahelt ettevõttelt. Palgana on need ettevõtted näidanud keskmiselt üle 1000 euro töötaja kohta,“ ütles Helm, kelle sõnul on tegemist igati eeskujulike numbritega.
Ümarlauale registreerus 30 automüügiga seotud ettevõtet.
Ametite ühiskontrolli tulemused
Alustati 19 maksumenetlust.
Enne kontrolli oli nende äriühingute 2013. aasta keskmine töötasu 350 eurot bruto.
Olematu käive: 19 ettevõttest vaid 6 deklareeris rohkem kui 4000 eurot 20%-ga maksustatavat käivet, seejuures tasumisele kuuluv käibemaks enamasti paarsada eurot.
Pärast kontrolli:
Käive kasvas 20%, maksustatav käive 116%
Käibemaksu laekumise kasv on 164%
Keskmine töötasu kasvas 350 eurolt 422 eurole
19 äriühingust viide tuli tööle "uus töötaja"
Kolm äriühingut teatasid pärast kontrolli alustamist tegevuse lõpetamisest
