Marek Helm: väikeettevõtted ei pea käibedeklaratsiooni lisa tarbeks IT-le kulutusi tegema
Maksu-ja tolliameti peadirektor Marek Helm lükkas ümber väited, et väikeettevõtted peavad käibedeklaratsiooni lisa esitamiseks tegema täiendavaid investeeringuid raamatupidamistarkvara arendamiseks või selle hankimiseks.
Ettevõtjate esindusorganisatsioonid on muret avaldanud selle üle, et paljudel ettevõtete kasutuses olevatel raamatupidamistarkvaradel puudub sellise detailsusega aruande genereerimise võimalus, nagu seda kavandatava käibedeklaratsiooni lisa esitamine nõuab. Audiitorkogu tegevjuht Sergei Tšistjakov viitas ka sellele, et Eesti Vabariigis on palju väikeettevõtteid, kus raamatupidamisarvestust peetakse käsitsi.
Helm ütles Ärilehele, et käibedeklaratsiooni lisa arendamisel on sellistele ettevõtetele mõeldud ja lisakulutusi neil teha ei tule.
„Me töötame käibedeklaratsiooni lisa esitamiseks välja kolm võimalust. Esimene on nö masin-masin liides – ettevõtte süsteem suhtleb MTA süsteemiga automaatselt. Teine on XML-formaat ehk teisisõnu saab Exceli tabeli alla laadida ja sisestada sinna arvete info. Kolmas võimalus on siseneda MTA vastavasse keskkonda ja sisestada arved otse sinna,“ selgitas Helm.
MTA peadirektor märkis, et kõige suurem saab muudatus olema just pigem suurtele kontsernidele nagu Tallinna Kaubamaja ja Eesti Energia, seda eelkõige tehingute arvu tõttu. Käibedeklaratsiooni lisa on tema sõnul aga paratamatus, sest igal aastal maksab riik ettevõtetele tagasi 1,1 miljardit eurot käibemaksu, ja seda valdavalt ilma igasuguse kontrollita.
Kõige levinum pettus on, kui kauba või teenuse müüja kirjutab ostjale arve, millele märgitakse käibemaksusumma. Selle arve alusel küsib ostja arvel märgitud käibemaksu riigilt tagasi. Müüjal pole aga plaanis riigile käibemaksu maksta ega seda ka deklareerida. Tulemus: riik tagastab ettevõtjaile seda käibemaksu, mida ta saanudki pole.
„Ütleme nii, et hetkel me oleme pimeduses. Me suudame aastas kontrollida 1300 tagastusnõuet, aga aastas on nõudeid kokku 411 000! Kontroll, mida me praegu nö käsisti teeme, seisnebki tehinguinfo küsimises. Viis, kuidas me seda praegu teeme, on ebaefektiivne.“
Ka käibedeklaratsiooni lisa konktekstis on öeldud, et sel teel hangitud tohutute infohulkade haldamine suurendab oluliselt MTA koormust ja avaldatud seepärast kahtlust, kas meede on ikka efektiivne.
„Infot ei hakka töötlema mitte inimesed, vaid ikka masinad, mis hakkavad omavahel võrdlema ostu- ja müügiarveid,“ selgitas Helm.
Kui käibedeklaratsiooni lisa järgmisel aastal käima läheb, saab MTA 20. augustil 2014 ettevõtetelt esimest korda käibemaksudeklaratsiooni koos lisaga. „MTA saab 21. augustil esimest korda teatada, et vahe müüjate ja ostjate poolt deklareeritud tehingutes on vot selline konkreetne summa. Ja selle summade vahega me saame kiirelt ja mõtestatult tegelema hakata – meie inimesed saavad saadud info põhjal hakata konkreetsete ettevõtjatega suhtlema ja uurima, milles asi,“ rääkis Helm, kuidas asi praktikas toimima hakkab.
Helm märkis, et OECD liikmesriikidest kogub Eesti praegu kõige väiksema kuluga maksud kokku, aga see ei pruugi nii jääda, kui jäädakse paigale tammuma.
„2005 – 2008 olime efektiivsuse mõttes keskmikud, kui pooled deklaratsioonid esitati veel paberil, mitte elektroonselt. Aastal 2013 kulutame maksude kogumiseks OECD-s kõige vähem raha. Eesti on number üks. Aga kui me midagi ette ei võta, siis need riigid, kes varimajanduse vastu võitlemisega aktiivselt tegelevad, lähevad meist lihtsalt mööda – nende maksu-ja ettevõtluskeskkond saavad meist paremaks. Ettevõtted lähevad Eestist ära, kui nad ei suuda konkureerida nende ettevõtetega, kes varimajanduse reeglite järgi mängivad. Ja Eestis on probleem käibemaksupettustega. See on fakt.“
On küll väidetud, et maksupettureid on Eestis tuhande ringis, mis on umbes 3 protsenti ettevõtetest. See väide on Helmi sõnul aga eksitav. „See on vaid käibemaksu tagastusnõuete arv, mida maksu- ja tolliamet kontrollida suudab. Ja paraku see ei tähenda, et ülejäänud 97 protsendi ettevõtjate puhul on eranditult tegemist ausate ettevõtjatega.“
Käibedeklaratsiooni lisa peaks Helmi sõnul ausaid ettevõtjaid hoopis rõõmustama, sest lisaks ausamale konkurentsile pole maksukontrollidel siis vaja korralike maksumaksjate aega kontrollidega kulutada.
