Märgiline number: eestlased e-ostlesid mullu 1,4 miljardi euro eest

 (10)
Märgiline number: eestlased e-ostlesid mullu 1,4 miljardi euro eest
imago images

2019. aasta kokkuvõttes kasvas Eestis e-kaubanduse käive 26 protsenti, 1,4 miljardi euroni, tehes keskmiseks kuukäibeks 118 miljonit eurot.

Müük interneti teel moodustab juba 20% kogu jaekaubandusest ning on paljude ettevõtete jaoks oluliseim müügikanal. Siiski on oluline märkida, et väljaspool Eestit e-ostlemine ja eriti kolmandatest riikidest (Aasiast) on kasvanud viimase 6-7 aastaga isegi poole võrra ning eestlased teevad oste Eesti ning välismaa e-poodidest kokkuvõttes võrdselt. Vaatamata sellele on Eesti e-poed olnud viimasel aastal väga tublid, panustanud ning võib tõdeda, et mullu kasvas näiteks Eesti e-poodidest ostmine suisa 36%, versus välismaa e-poodidest kasv 18%. Siiski on Aasia (peaasjalikult Hiina) e-kaubanduse kasv ja mõju muljetavaldav.

Eestlased olid 2019. aastal 70% maksete tegemisel pangalingi kasutajad- sellist kõrget pangalingi kasutamise arvu ei ole enamus Euroopa riikidel ette näidata. Lisaks tehakse juba 80-90% oste ja esmasest toote päringust mobiiltelefonist (mida kinnitavad suuremate e-poodide külastatavuse ja seadmete statistikad).

Üks huvitav asi on veel Aasiast tulev kaubakogus ja just nimelt lihtkirjana. Näiteks Konkurentsiameti hinnangul jätkub lihtkirjade saatmine langustrendi ning näiteks 2018.a. oli langus pea 45% ning viimase 5.a. on 4 miljonist kirjast jäänud alles napp 1,5 miljonit (2019.a. andmed veel puuduvad, kuid trendi arvestades on languse protsent pigem veel suurem). On ometi märkimisväärne, et rahvusvahelised kirisaadetised postkasti on kasvanud viimase 5.a. üle 2,5 miljoni saadetise ning kokkuvõttes, sise- ja väljast tulevad lihtkirjade mahud on pea identsed 5.a. lõikes, ületades kokku üle 12 miljoni ühiku. Keskmine eestlane saadab aastas ainult 1 lihtkirja ja kuipalju on meil tekkinud välismaa sõpru/tuttavaid, kes kirju saadavad? See mitme miljoniline lihtkirjade kasv näitab selgelt vaid üht ning on puhas e-kaubanduse ostud, mis peamiselt Aasiast postkasti saadetakse ja seejuures maksuvabalt…

Seotud lood:

Veel on Konkurentsiamet toonud välja, et kullerteenuste osutajatest on DPD, Itella ja Omniva kolmepeale turuosaga üle 80%. Kui liidame siia aga juurde DHLi ja UPSi, saame 90% turust. E-kaubanduse Liidu hinnangul on 5 suurima kuller- ehk pakiveo firma pakkide maht aastas kokku ca 20 miljonit pakki, millest 9 miljonit tuuakse piiriüleselt sisse. See maht on vähemalt 90% kogu turumahust ehk indikatsioon. Tasub meeles pidada, et Omniva omab ca poolt pakkide mahust (neilt ka kõige suurem ja eriti Aasiast tulev maht).

2019. aastal ei räägitud enam mobile first vaid mobile only. Vähemalt 90% algab kliendi teekond toote, teenuse või sinu firmaga tutvumisel internetist! Kuipalju kaupmehena sa sellesse aga panustad ja müügiks konverteerid? Amazoni ja Ebay diilerid on valmis nahast välja pugema, et ei saaks negatiivseid revue`sid. Miks? Ühte negatiivset kommentaari loeb tuhandeid inimesi ja see vähendab sinu käivet 20-25%. Sama on ka sinu äriga.

Üks väga rahulolematu klient jagab 2020. aastal oma negatiivset kogemust monentaalselt tuhandetele inimestele sotsiaalmeedias. Tänavuse aasta märksõnad edukal e-äril on ühe päeva tarne, videod toodete juures, live chat, mobile only, AI, keskkonna säästlikus müügiargumendina, automaatturunduse tööriistad, mugav tagastus ja omnichannel innovaatilised lahendused.