Margus Hunt – Eesti Nokia Taanimaal
Hunt sündis 22. novembril 1959. aastal Tallinnas Nõmmel. Lõpetades 1978. aastal Gustav Adolfi Gümnaasiumi, asus ta Tallinna Tehnikaülikooli elektroonikat õppima.
“Ülikooli ajal kandideerisin raadiodiktori kohale ER-is ning mul õnnestus 15 kandidaadi hulgast koht saada. Mäletan stereoprogrammi, kus olid pikad ooperid ja sümfooniakontserdid. Lugesin libreto ära ja siis oli kolmveerand tundi rahulikku muusikat, sain koolitöid teha,” rääkis Hunt. Kümne aastaga sai teadustajast läbi saatejuhi ER-i peadirektori asetäitja.
“Kauni häälega diktor, positiivne kangelane positiivsest loost,” ütles ER-i peadirektor Ain Saarna Hundi kohta.
Pakkumine USA saatkonnast. 1993. aastal, kui Hunt oli aluse pannud Raadio 2-le, sai ta ootamatu pakkumise USA saatkonnast minna USA-sse Ohio Ülikooli meediat ja kommunikatsiooni õppima.
“Raske valik oli, sest just oli Raadio 2-ga alustatud – ei tahtnud “oma last” nii varajases nooruses üksi jätta. Kuid sellist ettepanekut mitu korda elus ei tehta,” rääkis Hunt.
Naastes magistrikraadiga, töötas ta paar aastat Eesti Telefoni (ET) turundusdirektorina.
Koos vana tuttava Urmas Kõivuga asutas Hunt Eesti Turunduskeskuse, mis tänaseks kannab nime Eesti Konverentsikeskus (EKK). “Ma ise ei ole viimastel aastatel aktiivselt selle projekti juures olnud, kuid Urmas ja Endrik Randoja seda seal Tallinnas juhivad,” rääkis Hunt, kes on firma juhatuse liige.
EKK juhatuse esimees Urmas Kõiv ütles, et firma oli meeste ühine idee. “Meie koostöö on viis aastat kenasti säilinud,” ütles Kõiv. “Miks? Sest me justkui täiendame teineteist – mina olen emotsionaalne edasirühkija ning Margus on ratsionaalne tasakaalustaja,” rääkis ta. EKK korraldab alaliitudega teiste hulgas infotehnoloogiakonverentsi “Visioonist lahendusteni”, Tartu juhtimiskonverentsi ning personalijuhtimiskonverentsi.
Olümpiamängudel 1992. aastast. Hunt on alates 1992. aasta Barcelona mängudest osalenud kõigil olümpiamängudel tele- ja raadioajakirjanike abistajana. “Sellisel kombel rahvusvahelises seltskonnas läbi lüüa näitab kõrget kollektiivis töötamise võimet,” ütles Hundi sõber Concordia Ülikooli õppejõud Raul Rebane. “Tegemist on Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) organiseeritud operatiivse grupiga, kus on eri rahvusest inimesi. Kuid Ida-Euroopast on sinna vähe inimesi pidama jäänud. Sinna mitte ei minda, vaid kutsutakse, mis tähendab, et Margus on asendamatu,” rääkis Rebane. Tema sõnul annab pingeline töö olümpiamängude logistikaosakonnas Hundile meeletu tutvusringkonna, mis tõstab inimese väärtust.
##Maabumine Nokias. “Kandsin Nokiale ette EKK-lt tellitud telekommunikatsioonialast turu-uuringut, kui täiesti ootamatult küsiti minult, et ega ma ei tahaks Nokiasse tööle tulla. Urmas jäi EKK-sse, mina alustasin tööd Nokias, algul Eestis, praegu Taanis. Kopenhaagenis juhin 25-liikmelist meeskonda, kes vastutab Teliale kui Nokia suurkliendile mobiilivõrgu seadmete müügi eest Skandinaavias. Telia ja Sonera ühinemisel laieneb tööpõld ka Baltimaadesse,” ütles Hunt.
“Tema palkamine oli toona väga lihtne otsus, sest tal on kõik omadused, mida üks juht vajab,” ütles Nokia äriprojektide juht ja Hundi endine ülemus Markku Vänttinen. “Ta on klientidele orienteeritud, ülemaailmselt mõtlev, avatud ning kiiresti õppiv. Oleme tema tööga väga rahul, kuna seda tõendavad tulemused,” lisas ta.
“Globaalses mõttes ei ole telekommunikatsiooni valdkonnas just parimad ajad, mõõn on tingitud kolmanda generatsiooni võrkude tohututest investeeringutest. Operaatorid pidid näiteks Saksamaal iga inimese eest arvestuslikult välja käima 9000 krooni, mis on absurdne. Sellist raha on väga raske tagasi teenida,” lisas ta.
Hundi sõnul ootab kolmanda generatsiooni võrke ees siiski areng.
“Mõned räägivad juba neljandast ja isegi nn viiendast generatsioonist, kus kiirused ulatuvad 150 Mb-ni, mis ei ole võimatu. Iseasi, millal sellised kiirused ja vastavad seadmed massideni jõuavad,” ütles ta.
Perega Kopenhaagenis. Hunt elab Kopenhaageni kesklinnast 22 km põhja pool asuvas Hörsholmi linnas, merest paari kilomeetri kaugusel. “Mul on kaks poega, 10-aastane käib siin rahvusvahelises ingliskeelse õppetööga koolis, vanem, 19-aastane käib ülikoolis. Eestit külastan umbes kord kuus, põhiliselt tööalaselt,” räägib ta.
Vabal ajal meeldib Hundile golfi mängida või mõnes vanas lossipargis jalutada. Taani keelt on tema sõnul raske õppida. “Kui loen, saan aru. Rääkimine on raskem, tuleb võtta kuum kartul suhu, et enam-vähem samasuguseid häälitsusi teha nagu taanlased,” ütles ta.
Hundi sõnul tunneb ta ise, et on kriitilistel hetkedel vahel liiga diplomaatiline, kohas, kus tuleks ehk veidi enam häält tõsta. “Pean esmatähtsaks meeskonnavaimu,” ütles ta.
Karjääri suhtes tal liigseid ambitsioone ei ole. “Telekommunikatsioonipõld on ikka see, kus peaks edasi kündma, sest selle areng katki ei jää. Nokia karjääriredelil ülespoole liikumine ei ole esmatähtis, kuna ka firma siseselt on võimalik leida uusi ja huvitavaid väljakutseid, näiteks mobiiltelefonide poolel,” lisas ta.
