Margus Kastein: riik tahab kohalikku alkoholitööstust välja suretada?

Taaskord oleme olukorras, kus riik võtab olulisi maksualaseid ja tarbimiskäitumist muutvaid otsuseid vastu ilma igasuguse dialoogita tootjate ja erialaliitudega.

Alles see oli, kui 2012. aasta veebruaris aset leidnud aktsiisitõusust teavitati meid 2011. aasta oktoobris – kõigest kolm kuud varem! Tänasel ärimaastikul seavad sellised ootamatused tootjad kaupmeeste ees tugeva surve alla ning jätab riigi maksupoliitikast väga hektilise ja läbimõtlemata mulje.

Kutsun valitsust üles suuremale koostööle ettevõtetega. Saku on valmis kas või hommepäev kohtuma ja selgitama, mida tähendab viie protsendi suurune aktsiisitõus aastas, kuidas see kohalikku õlletööstust, riigi majandust, toodete hindu ja tarbimist mõjutab. Samuti oleme valmis pakkuma välja omalt poolt väga selged sammud, kuidas alkoholi suhteline kättesaadavus ning mõju ei suureneks.

Aktsiisitõusu teate kõige suurem silmakirjalikkus peitubki selgituses "aktsiisimäära tõstetakse üldise hinnatõusuga samas tempos". Üldise hinnatõusu üheks majanduslikuks põhjuseks on kaupade-teenuste sisendhindade hinnatõus: tooraine hinnad maailmas tõusevad, tööjõud muutub kallimaks jne. Riigi selgitustest jääb mulje nagu alkohoolne toode sünniks ei millestki, mistõttu tuleks tema "hinna järeleaitamises" kergitada üht ja ainsamat komponenti – aktsiisi!

Rahandusministeerium peaks nimetama asju nende õigete nimedega. Alkoholiaktsiisi tõstetakse selleks, et täita eelarveauke. Kui üldiselt hinnad tõusevad, siis ei ole põhjust arvata, et alkohol suhteliselt odavneks ka ilma riigipoolse aktsiiside kallale minekuta. Halb üllatus ilmselt kõigile on veel see, et rahandusministeerium näeb seega ette, et üldine hinnatõus Eestis saab järgmisel neljal aastal olema viis protsenti aastas.

Rahvatervisest rääkides tasub mõelda sellele, et kui jätkata alkoholiaktsiisi tõstmist samal ajal, kui inimeste üldine elatustase ei kasva, pöörduvad inimesed järjest odavamate vedelike poole, mille "promilli hind" on soodsam. Need on joogid, mis üldiselt sisaldavad 15 või rohkem alkoholiühikut pudeli kohta. Sisuliselt suunab riik läbi ennaktempos toimuvate aktsiisitõusude inimesi jooma kangemaid ja odavamaid vedelikke, mis on viga.

Kahjuks ei tekita riigi plaan kodanikes ja ettevõtetes suuremat kindlus- ja turvatunnet, erinevalt ministeeriumi väidetust. Kavandatav aktsiisitõus lööb Eestis toodetava alkoholitööstuse tegevuse tugevalt tasakaalust välja. Kas eesmärk on kohalik tootmine selliste võtetega välja suretada?