Margus Proos püsis Thulema põhiomanikuna varjus
Proosist õhkub, et tegemist on mehega, kes sülitab karjäärile ja teeb seda, mis meeldib. Paar aastat tagasi üritas ta vallutada Everesti. Seni on Everesti üritanud vallutada ligi 6000 inimest, kellest vaid tuhandel see õnnestus.
Raha jätkub elu lõpuni
Kui Proos 14 aastat tagasi Eesti mööblitööstuse lipulaevast Standardist lahkus, olid tal vaid tühjad pihud. Ta asutas koos Tallinna Vineeri ja Mööblikombinaadist lahkunud August Kulliga kahasse Thulema. Kull oli firma nähtavam pool, sama suure osalusega Proos aga avalikkusele tundmatu kuju.
Esimesel aastal kihutas Proos ?iguliga mööda linna ringi, mööbli detail katusele seotud, ning otsis kohta, kus saaks seda parajaks lõigata. Suurettevõtte peaaegu piiramatute võimalustega harjunud mehe ainsateks tootmisvahenditeks olid kaks komisjonipoest ostetud drelli, mis maksid tolle aja kohta meeletu raha ? ligi 1500 krooni.
Kullist sai uue ettevõtte müügijuht ning nägu. Proosi polnudki näha, nii et tema olemasolu enamasti avalikkuse poolt ei teadvustatudki.
?Minule meeldis olla oma firmas palgatööline,? räägib Proos. ?Sain igal öösel hästi magada.?
Algaastatel panid kompanjonid kogu teenitud raha ettevõttesse, mistõttu pole kumbki mees endile isegi maju ehitanud. Kirstul pole niikuinii taskuid küljes, tõdeb Proos. Tema maailmakäsitluse eeskujuna püsivad idamaade inimesed, kes võivad olla eestlastest raha poolest palju vaesemad, kuid silmatorkavalt õnnelikumad.
?Kui saan kord aastas paariks kuuks mägedesse ära minna, siis laeb see kõvaketta põhjalikult puhtaks,? mõtiskleb Proos. ?Pärast mägedest alla tulemist ei pruugi lennujaamas enam oma naistki ära tunda.?
Nüüd on Proos tänu ettevõtte maha müümisele üleöö nii rikas mees, et ei peaks kuni elu lõpuni tööd tegema. Ta mõtiskleb, et pangaarvele pole raha siiski otstarbekas jätta ja tuleb varem või hiljem kusagil ettevõtlusesse investeerida.
Kuid tänase päeva moesõna kinnisvara jätab Proosi külmaks. Kui Lasnamäe korter maksab sama palju kui Helsingis Espoos, siis on selles äris liiga palju õhku sees, arutleb ta.
Kapitalistiks kõlbmatu
?Me pole Augustiga olnud head kapitalistid, sest meile meeldib rohkem inimestega koos olla ja oma tegevust fännata, kui raha lugeda,? tõdeb Proos.
Uutest omanikest loodab Eesti üks hinnatum tootearendaja ennekõike aastaringselt stabiilse tootmisrütmi tagamist. Seni võis Thulema erinevate kuude tootmismaht erineda isegi kuni kaks korda.
Thulemale kuulsust toonud büroosisustuse kõrval näitab praegu turul hullutavaid käibeid hoopis kodumööbli tootmine. Need, kes praegu Soomes kööke müüvad, elavad üle kuldseid aegu, tõdeb Proos.
Kööki on suhteliselt lihtne müüa, sest sinna pane aga uusi vilesid ja kalleid seadmeid külge ning inimesed ostavad himuga. Siiski loeb eratellija oma raha tunduvalt hoolikamalt ning esitab ka kujundusele kohati absurdseid nõudeid. Viimasel ajal on sellist disainiga üle pingutamist sugenenud Proosi sõnul ka hotellimööbli projektidesse.
Banaani-mööbli ajastu
Tellija soovib hotellitoa kummutisse paigutada selliseid sahtleid ja laekakesi, mida ükski külastaja isegi üles ei leia, rääkimata kasutamisest.
Büroomööbel kuulub tunduvalt konservatiivsemate toodete hulka. Disainerid kipuvad küll igasuguseid banaanikujulisi laudu välja mõtlema, kuid tulemus on Proosi hinnangul kesise kasutusväärtusega.
Pealtvaates näivad milli-mallika stiilis joonistatud bürookujundused huvitavad ja müüvad hästi, kuid inimese silmade kõrguselt vaadatuna kaotab see igasuguse mõtte. ?Enamus disainereid joonistab mingisuguse emotsionaalse mõttetuse, kuid ei mõtle, kuhu lauaplaadi alla jalad kinnitada,? kurdab Proos. Kõige otstarbekam on neljakandiline büroolaud, deklareerib ta.
Kuigi Proos vannub, et ei hakka kunagi milli-mallika kujuga mööblit tootma, võivad uued omanikud müügiedu nimel talle nüüd sellise ülesande anda.
Eestlaste seas levivad ekslikud eelarvamused, et näiteks Poola ja Itaalia mööbel on ebakvaliteetne. Kui ostetakse odava rahaga Itaalias toodetud lastetool ja istutakse sinna oma saja kiloga peale, peabki see katki minema.
Kirjutuslauad usumeestele
Mööblit kipuvad inimesed ostma sama emotsionaalselt nagu autot. Kui välimus meeldib, siis ei tunne enam keegi huvi, kuidas asi koos seisab, mõtiskleb mööblimeister.
Mööbli valikul läheb maitse piir mööda kiriku piiri, räägib Proos. Katoliiklased eelistavad luksuslikku ja läikivat, luterlased sirge joonega ja lihtsa vormiga mööblit. Võiks arvata, et Eesti slaavlaste maitse sarnaneb õigeusu tõttu pigem katoliiklastele, kuid nemad hindavad Proosi sõnul viimastel aastatel üha rohkem skandinaaviapärast mööblit.
Eesti mööblitööstus peaks rohkem koostööd tegema ja oma ametiuhkuse esiplaanile seadma. ?Thulema ja Standard tegutsesid üksteise suhtes nagu Andres ja Pearu, mis on minu arvates vale,? ütleb Proos. ?Meie oleme olnud rohkem sotsiaalse kallakuga ettevõtjad, kes hindavad härrasmehelikku käitumist. Standardi jaoks on enamasti eesmärk abinõusid pühendanud.?
Thulema soomlaste süles
?? Thulema omanikud Margus Proos ja August Kull teenisid ettevõtte müügiga hinnanguliselt ligi 30 miljonit krooni.
?? Märtsi algul ostis büroode vaheseinte tootja Wallenium Grupp OÜ 60% ja Soome suurim köögi- ja kontorimööbli tootja Puustelli Group OY 40% kontorimööblifirmast AS Thulema.
?? Kuigi osapooled tehingu hinda ei avaldanud, hindavad Thulema varasemate müügiläbirääkimistega kokku puutunud allikad aktsiate müügi hinda soomlastele ligi 30 miljoni krooni suuruseks. Thulema tegevjuhtkonnas muudatusi ei tehtud.
?? Puustelli Group toob kogu oma kontorimööbli tootmise Eestisse, mis suurendab Thulema käivet hinnanguliselt rohkem kui 30 miljoni krooni võrra aastas. Siiani toodeti mööblit Puustelli Groupi Harjavalla tehases Soomes.
?? Thulema säilitab samuti oma senise kaubamärgi ja tootesarjad. Puustelli Group OY tegevdirektor Jussi Aine sõnul hakkab Thulema kasutama sama toorainet ja komponente, mida Soomes asuv tehas. Puustelli kaubamärgi all toodetava mööbli tootearenduse ja turunduse pool jääb edasi Soome.
?? Thulema jätkab omatoodete müügi arendamist ning eesmärk on agressiivne areng nii kodu- kui välisturgudel.
?? Thulema käive on üle 80 miljoni krooni ja ettevõttes töötab 120 inimest. Kaksteist aastat tagasi oli ettevõtte käive 13 miljonit krooni ja andis tööd 15 inimesele.
Kommentaar
Uued omanikud ei too võimsust
Enn Veskimägi, endine kolleeg ja konkurent
Margus Proos käis alles hiljuti Everesti vallutamas, kuid kahjuks jäi tal tippu minemata. Proos on välja kasvanud Standardist, mis tähendab, et ta saab olla oma alal ainult parim.
Thulema omanikevahetus oli paratamatu. Tegime Thulemale mullu 18. aprillil ostupakkumise, kuid ei saanud positiivset vastust. Ilmselt hindasid nad ennast kallimaks, kui meie pakkusime.
Nende probleemiks kujunes ekspordi läbikukkumine, sest neil puudus edukas müügistrateegia. Müük oli August Kulli rida.
See oli viga, et hakati jooksma peamiselt üksikute hotellide projektimüügi järgi. Eks nad kõrbesid Lätis, kus ehitustähtaegade lõhkiminek on igapäevane nähtus. Mida sa peale hakkad, kui objekt valmib pool aastat hiljem ja sina oled sinna mööbli tootmisele suured vahendid alla pannud.
Ma ei usu, et uute omanikega suudetakse tootmismahtusid oluliselt kasvatada, sest kogu Eesti mööblitööstuse võimsused töötavad juba praegu piiri peal. Kasutame kõik päris palju allhanget.
Thulema on tänaseks juba saavutanud oma tootmisvõimsuse piiri.
Omal alal parim tootearendaja
August Kull, endine äripartner
Margus Proos on vaieldamatult Eesti parim mööblitööstuse tehnoloog ? toodete arendaja. Teda on avalikkuses liiga vähe märgatud, sest koos äri üles ehitades langes esineja roll minule.
Kui Standard oleks meile pakkunud aasta tagasi ühinemist, mitte ülevõtmist, siis poleks Thulemad nüüd soomlastele müüdud. Alles praegu saan aru, kui palju on Thulema mulle südame külge kasvanud. Ostja oli agressiivne ning alles hiljem saime aru, kuivõrd oli neil ka meid vaja.
Eesti mööblitööstus peab ellujäämiseks nii ühinema kui ka spetsialiseeruma, sest ainukese võimalusena paistab välisturgudele müümine.
Saime turunduses tugeva välispartneri. Eestlastele jääb Euroopa majanduses üksnes emakeel ja laulupidu, sest tugevad ettevõtted võetakse varem või hiljem välismaalaste poolt üle.
Eesti võikski olla nn gasellide maa, kus rahvuslikuks toodanguks kujunevad edukad ja tugevad ettevõtted. Liiga väikese turu mahu tõttu satub iga Eesti ettevõte varem või hiljem raskustesse.
Neliteist aastat tagasi oli ettevõtte alustamiseks vaja üksnes julgust. Kuid nüüd on teadmised ja raha tähtsamad. Ma ei ole Thulemad üles ehitades kunagi mõelnud, et pärandan selle pojale.
Meile kujunes saatuslikuks hävimine välisturgudel. Kuus aastat tagasi üritasime kanda kinnitada Soomes, kus turg oli hakanud tõusma. Kuid kukkusime läbi, sest ühel hetkel ei soovinud enam täiendavaid riske võtta. Võib-olla oleksime pidanud seda tegema.
Meile sai saatuslikuks 11. september, millele järgnes langus Skandinaavia turgudel. Praegu on uus tõus ning müüa tulebki just tõusu ajal, kui ostjad loodavad ettevõttest suurimat tulu võita.
Siiski ei juhtinud meid paaniline mahamüümise soov. Kui me 14 aastat tagasi koos Margus Proosiga Thulema asutasime, olime paljad nagu püksinööbid. Indrek Neivelt oli Hansapangas just meile laenu andmiseks ära öelnud.
Kui ostsime ühelt talumehelt Kosele tootmishoone, pidime ta järelmaksuga nõusse saama. Mees soovis meie ärilises usaldatavuses veendumiseks näha meie Tallinna bürood, mida meil tegelikult polnud. Lõpuks sain temalt allkirja Pärnu maantee Neste bensiinijaamas, kus nendel aastatel toimusid sageli Eesti elus suurt tähelepanu võitnud sündmused. Jätsin talle mulje, et olen väga hõivatud ning bensiinijaam ongi ainuke koht, kus kokku saada. Tegelikult olime ju ausad poisid ja maksime raha korralikult ära, kuid siis polnud meil sentigi.
