„Tööjõu maksud on Eestis liiga kõrged ja tänane töötukassa nõukogu otsus neid langetada on kindlasti nii tööandjatele kui ka töötajatele positiivne uudis. Loodan, et valitsus seda ettepanekut ka toetab“, ütles Tsahkna pressiteate vahendusel.

Samas oli Tsahkna murelik, kas valitsusel on olemas pikemaajalised arvutused seoses töövõimereformi elluviimisega, mille üheks tulemuseks on seni riigieelarves olnud töövõimetuspensioni kulude kantimine töötukassa eelarvesse. See tähendab aga oluliselt töötukassa kulude tõusu, eriti peale eurorahade lõppemist aastal 2020.

„Töötukassa juht Meelis Paavel on riigikogu sotsiaalkomisjoni ees öelnud, et seni ei ole selget poliitilist otsust, kust kaetakse pärast eurorahade lõppemist tekkinud töötukassa lisakulu“, ütles Tsahkna.

Tsahkna sõnul peab valitsus vastama küsimusele, kust leitakse raha töövõimereformi jätkusuutlikuks rahastamiseks peale eurorahade lõppemist aastal 2020.

„Töötukassa kulud tõusevad töövõimereformi tulemusel kahekordseks – pea 70 miljoni euroni aastas ja seni selget vastust, kust lisaraha pärast eurorahade lõppemist võetakse, valitsus välja öelnud ei ole,“ oli Tsahkna murelik.

Ta lisas, et samas võib olla päris kindel, et valitsus tahab vähendada otseseid riigieelarve kulusid ning töövõimereformi lisakulu lükatakse töötukassa õlgadele.

„Töövõimereformi tegemise üheks peamõtteks on valitsusel olnud riigieelarveliste kulude Töötukassasse üle kantimine. Lihtsalt öeldes tahab valitsus lükata oma rahalise vastutuse tööandjate ja töötajate kaela. Seetõttu on oluline, et tänane töötukassa nõukogu arvestaks lisanduva koormusega Töötukassa eelarvele,“ lisas Tsahkna.

Töötukassa nõukogu tegi valitsusele ettepaneku kehtestada järgmiseks neljaks aastaks töötuskindlustusmakse määraks 2,4 protsenti, sealhulgas töötajatel 1,6 protsenti ja tööandjatel 0,8 protsenti.