Postimees kirjutas, et 2012. aastal uuris EAS-i toonane juht Maria Alajõe võimalust jätta presidendi abikaasa Evelin Ilvese firmale Ermamaa makstud 190 000 euro suurune toetus täielikult Eesti maksumaksja õlule. Alajõe selgitas ERR-ile seepeale täiendavalt, miks üldse ministeeriumi poole sellise sooviga pöörduti.

"EASi juhatus küsis 2012 jaanuaris MKM seisukohta katteallika muutmise kohta. Rahastamine EAS reservide arvel oleks võimaldanud sõlmida toetuse saajaga eraldi lepingu, millega kohustada teda projekti jätkama peale presidendi ametiaja lõppu või tagastama toetuse mitte koheselt vaid pikema perioodi jooksul.

2011. aastal oli EAS arvestuste järgselt tagasinõude summa oluliselt suurem. EAS arvestuste kohaselt tuli sihtotstarbelise kasutusena käsitleda vastavalt seadusele ja EL määrusele aega otsuse tegemisest st, so 13.03.2006 kuni august 2007, seega 1 aastat ja 5 kuud, ülejäänud perioodi arvestati osalise kasutamisena. Toetuse saaja ei olnud võimeline nimetatud summat koheselt välja maksma ja taotles hoopis äriplaani elluviimise aja pikendamist. MKM-ist kahjuks EAS-i juhatusele sellele kirjale mingit tagasisidet ei antud, mistõttu ei saanud sellist lahendusvarianti ka rohkem analüüsida.

2012. aasta alguses jõuti koos MKM ja rahandusministeeriumi ametnikega siiski seisukohale, et projekti on võimalik veelkordselt pikendada, juhul kui tehakse ära ka tingimuslik tagasinõue. Kohtumisel toetuse saajaga saadi ka veelkordne kinnitus, et äriplaani täismahus elluviimist jätkatakse peale presidendi ametiaja lõppu.

EAS arvestas igaks juhuks võimalusega, et 2016 tuleb vastavalt olukorrale see otsus uuesti läbi kaaluda ja analüüsida, mille kohta on vastavalt ka otsuses viide: "Tulenevalt HMS § 53 lg 1 p 4 võib haldusakti hiljem muuta ning täpsustada tagasinõutava summa määra tagasinõude otsuse ajal kehtiva Määruse 278 alusel," selgitas Alajõe.