„Pigem näib, et Eestis on III sambasse kogumine ja väljamaksete tegemine niigi võrdlemisi paindlik. Võib öelda, et praegu eelistab enamus inimesi võtta raha III sambast välja ühekordse maksena,“ kommenteeris Maripuu küsimust, kas III samba väljamaksed peaksid olema paindlikumad. Suurbritannia rahandusminister George Osborne teeb sajandi suurimat pensionireformi, mis annab inimestele säästude kasutamiseks suurema vabaduse.

Maripuu lisas, et III sambasse kogumist peaks soodustama riigi poolne tulumaksusoodustus. III sambasse kogutu saab aga kasutusele võtta ka enne 55-aastaseks saamist, kuid siis tuleb välja võetud summalt tasuda tulumaks.

„Teabekeskuse uuringute põhjal võib öelda, et Eesti inimeste finantskäitumist üldiselt iseloomustab ühest küljest vähene või lühiajaline planeerimine ja teisalt säästude vähesus,“ sõnas Maripuu. 4% elanikest hindab valmidust säästmiseks suureks, 35% mõõdukaks ja 16% väikeseks. Ligi kolmandik elanikest ütleb aga, et neil ei olegi võimalik säästa.

„2013. aastal läbi viidud pensioniuuringu andmeil loodab III sambasse kogunenud säästudele vaid ligi 17% inimestest ja võib öelda, et väga palju loodetakse ka muudele, nö mittemateriaalsetele sammastele – olgu selleks abikaasa, laste rahaline tugi, töötamine pensionieas vms,“ rääkis ta.

Samuti tõi uuring välja, et kogumispensionisüsteemi osas domineerib usaldamatus, samas on teadlikkus süsteemi toimimise osas madal – samal ajal kui inimesed loodavad, et pension võiks olla ligi 70% pensionieelsest palgast, ei teata, et tegelikult tagab I ja II sammas kokku vaid 40%, mis on ka praegu keskmise palga ja vanaduspensioni suhe.

Maripuu sõnul peakski III sammas olema idee poolest see hoob, mis tagab inimestele pensioni, mis on ligi 70% nende pensionieelsest sissetulekust. Näib aga, et kuigi kogumispensionisüsteem on loodud kolmesambalisena, tajuvad inimesed seda pigem kahesambalisena ja kolmandasse sambasse väga hoolega raha ei koguta. Pärast kriisi on siiski hakanud aktiivsus III sambasse kogumisel veidi tõusma.

Hetkel on III sambasse kogujaid veidi üle 100 000 inimese, 2008. aasta kevadel oli aga III samba kogujate arvu osas tippaeg Eestis, mil kindlustuslepinguid oli umbes 130 000.

„Seega võib öelda, et majanduslanguse ajal võtsid mitmed kogujad oma kogunenud säästud raskuste tekkimisel varem kasutusse. See on ilmselt seotud sellega, et Eesti inimeste rahaline puhver on võrdlemisi õhuke ja mitmete inimeste jaoks võis III sambasse kogutud raha olla nende ainuke sääst. Seega ühest küljest on hea, et kriisiaegadel oli nii mõnelgi inimesel abi III sambasse kogutust, kuid teisalt näitab pensionisammaste varasem kasutuselevõtt ka seda, et inimestel puuduvad piisavad säästud, et ootamatute olukordadega, olgu selleks pikaajaline haigus, töökaotus või muu raske elusündmus toime tulla,“ rääkis Maripuu.

Kui võtta III samba kogutu kasutusele pärast 55 eluaastat, on võimalusi kaks:
a) eluaegse annuiteedina kindlustussetsi kaudu, mis on tulumaksuvaba.
b) ühekordse summana, sel juhul kuulub tulumaksust 10% tagastamisele.