Maris Lauri: fakte ja järeldusi toiduainete ekspordist Venemaale

 (62)
Maris Lauri
Maris LauriFoto: Ilmar Saabas

Peaministri majandusnõunik Maris Lauri avaldas oma ajaveebis olulisemad faktid toiduainete ekspordi kohta Venemaale ja mida nendest järeldada.

Selle aasta esimeses pooles eksportis Eesti Venemaale kaupu, mis läksid sanktsioonide alla, 42,7 miljoni euro eest:

0,7% kogu Eesti ekspordist
31% vähem kui aasta varem
7,9% Eesti toiduainete ekspordist
6,9% Eesti Venemaa ekspordist

Sanktsioonide alla läinud kaubagruppidest:

Grupist 02 Liha jmt, rahaline maht 0,2 m€, osakaal Vene ekspordis 0,0%, langus aastaga 87%

Grupist 03 Kala jmt, rahaline maht 9m€, osakaal Vene ekspordis 1,5%, langus aastaga 11%; ekspordist läheb Venemaale alla 13%

Grupist 04 Piim jmt, rahaline maht 14,9m€, osakaal Vene ekspordis 2,4%, langus aastaga 37%; ekspordist läheb Venemaale alla 13%

Grupist 07 ja 08 ehk Köögiviljad ja puuviljad – tühine osa

Grupist 16 Tooted lihast ja kalast – 0,2m€, osakaal Vene ekspordis 0,0%, langus aastaga 53%

Grupist 19 Tooted piimast – 0,8m€, osakaal Vene ekspordis 0,1%, 2013.aastal ei eksporditud; ekspordist läheb Venemaale 92,8%

Grupist 21 Mitmesugused muud tooted – 2,3m€, osakaal Vene ekspordis 0,4%, kasv aastaga 7,7%; ekspordist läheb Venemaale 34,9%

Mittesanktsioneeritavad toidukaubad:

Seotud lood:

rahaline maht oli 61m€, mis teeb 9,9% kogu Vene ekspordist ja see kasvas aastaga 62,4%, põhilise osa moodustavad alkohoolsed joogid (julgelt üle 50%).

Eesti ekspordist Venemaale moodustavad masinad ja seadmed 42,5% (aastaga kasv 1,6%), sellele järgneb põllumajandus- ja toidutooted, siis keemiatooted (17,4% osakaal ja 24% langus).

Kõik ekspordi numbrid sisaldavad ka Eesti poolt vahendatud kaupu, nt toiduainete all veinid, kakao, kohv, vürtsid, viski jmt. Masinate ja seadmete all, samuti sõidukite all on need ilmselt domineerimas.

Mõned järeldused

Otsene sanktsioonide mõju Eesti majandusele on väike, isegi väga väike (vaat, et mõõtmisvea skaalas)

Konkreetsetele ettevõtetele võib olukord muidugi olla hoopis kurvem

Kaudsed mõjud osutuvad suuremaks, kuid nende mõõtmine on väga komplitseeritud olles sõltuvuses väga paljude ettevõtete käitumisest nii ELis kui ka mujal maailmas

Kuivõrd suudetakse liikuda ühelt tootelt teisele (nt suurendada piimapulbri tootmist, viimane pole nii tundlik kauguste mõttes)

Kas ja kuivõrd õnnestub suurendada müüki väljapoole ELi (nt piimatooted) – toiduainete vajadus ju on maailmas suur, kuid kas hind on Euroopa müüjale sobiv ja kui agarad ollakse, kui kiiresti reageerida suudetakse

Kuivõrd langeb hind ELis (piimatooted, köögi- ja puuviljad)

Kuidas reageerivad ELi juhtorganid ja valitsused ning millised meetmed on üldse rakendatavad (nb! riigiabi klausel) ja efektiivsed (WTOsse kaebamine on tõenäoline, kuid Venemaa ilmselt sellele ei reageeri ja kogu protsess on väga pikaajaline), sekkumisostude rakendamine oleks võimalik, kuid selle hinnatase on väga madal.

Hindade langus võib tarbijatele meeldida ja ergutada tarbimist mingil määral, ka seetõttu, et raha jääb muudeks kaupadeks-teenusteks rohkem

Kuidas reageerivad ettevõtted majandusprobleemidele ja kui kiiresti ühtesid või teisi samme astutakse – kas tulevad koondamised, palgakärped või lihtsalt elatakse kahjumid üle

Venemaal on oodata inflatsiooni kiirenemist ja elanike vaesumist, see mõjutab sealset üldist majandusseisu päris oluliselt ja seetõttu on oodata ka muude kaupade sisseveo vähenemist.

Lisades Venemaa vastu rakendatud sanktsioonid – majanduslangus tuleb veelgi sügavam. Kõik need tegurid aga töötavad ajas ehk esialgu ei pruugita veel midagi erilist tajuda, kuid iga nädala ja kuuga läheb elu keerulisemaks. Kuidas Vene võimud sellele reageerivad, on teadmata. On selge, et Lääne mõistes ratsionaalse käitumisega pole seal enam mõtet arvestada

Lõpetuseks

Paanitseda pole mõtet. Iseenesest oleme kogu aeg teadnud, et idanaaber on ettearvamatu: toiduainetele on varemgi sanktsioone rakendatud ja mõned kehtivad ju praegugi (sealiha EList, piima- ja kalatööstustes nn sanitaarsanktsioonid). Viimased kuud on väga selgelt osutanud Venemaaga seotud riskidele. Isegi Venemaa reaktsioon ELi sanktsioonidele oli prognoositav.

Jah, sanktsioonid mõjutavad majandust negatiivselt, kuid see efekt ei pruugi olla väga pikaajaline ja on ilmselt suhteliselt tagasihoidlik. Sanktsioonide mõju Soomele on kindlasti suurem kui Eestile, sest Soome pole varem Venemaa “sõbralikku” käitumist kogenud ja soomlased on palju naiivsemalt uskunud Venemaa võimalustesse ja Soome-Venemaa erisuhtesse. Kuid sanktsioonide mõju Venemaal endas on veelgi suurem.

Mida siis teha?

Kui keegi tahab, siis võib ju edasi Venemaal tegutseda, kuid tuleb arvestada, et sealne majandusseis läheb veelgi kehvemaks ja poliitilised riskid kasvavad geomeetrilises progressioonis. Kus nad lõppevad, seda pole võimalik ennustada. Seega tuleb otsida teisi võimalusi: uued tooted, uued turud. Samuti tuleb päris paljudel õppida oma kaupu ja teenuseid müüma, parandada ettevõtte juhtimist ja tegevuste planeerimist.