Maris Lauri: mis siis, et läks oodatust paremini

 (14)
Maris Lauri
Maris LauriFoto: Ilmar Saabas

Eesti on täitnud kõik Maastrichti kriteeriumid, kinnitab ka Swedbanki vanemanalüütik Maris Lauri.

Statistikaameti andmetel oli Eesti avaliku sektori eelarve puudujääk 2009. aastal 3,7 miljardit krooni ehk 1,7 protsenti SKP-st.

Riigivõlg ulatus 15,5 miljardi kroonini ehk 7,2 protsenti SKP-st.

Need tulemused kinnitavad Lauri sõnul, et Eesti on Maastrichti kriteeriumid täitnud ning on sobilik liitumaks 2011. aastal eurotsooniga.

"Me kartsime, et omavalitsuste eelarvetulemus võib osutuda oluliselt kehvemaks ning ka keskvalitsuse osas olid meie ootused mõnevõrra halvemad," ütles Lauri Delfile saadetud kommentaaris.

"Kui valitsuse käitumises ei toimu märtsikuiste üldvalimiste eel muutust - praegu sellest viiteid ei ole, kuid mõningane käitumismuutus on võimalik -, siis jätkub eelarve puudujäägi vähenemine ka sel aastal," sõnas ta.

"Kindlasti võib nüüd, peale tulemuste avaldamist, hakata küsima, et kas valitsuse tegevus eelarvepuudujäägi kärbete osas polnud liialt agressiivne, kuna see mõjus halvasti majandusele. Siiski ei tasu unustada, et veel 2009. aasta lõpus oli väga paljude arvates üpris tõenäoline, et eelarvepuudujääk võib ulatuda kuue miljardi kroonini ehk siis olla väga lähedal või isegi enam kolme protsendini SKP-st, mille suurust ei teatud ja mida on keeruline suurte muutuste ajal prognoosida."

Lauri sõnul saab tegelikult viidata ka positiivsetele efektidele, mida andis eelarve puudujäägi vähendamine: eelarvepoliitika karmistamine oli üks põhjusi, mis Eesti majandusele antud riskihinnangud hakkasid juba 2009. aasta kevadel vähenema, mida selgemaks sai eelarveseisu paranemine ja selle ulatus, seda intensiivsemaks on protsess läinud.

"Sellisel arengul on majandusel olnud vägagi positiivne mõju: me võime juba alates neljandast kvartalist rääkida majanduse kosumisest, kuna siis oli kvartaalne majanduskasv Eestis 2,5%, mis on suurim Euroopa Liidus," sõnas Lauri.

"On ikkagi märkimisväärne vahe, kui positiivne impulss tõusnud kindlustunde näol hakkab majandust toetama 2009. aasta suvel või selle aasta kevadel, mil me oleksime pidanud viimase hetkeni lootma, et ehk saab kriteerium täidetud."

2009. aasta eelarve puudujääk oli 2008. aasta omast 47 protsenti väiksem, kuna siis oli puudjäägi suuruseks 6,9 miljardit.

Eelarve puudujäägi vähenemine saavutati kulukärbete ja tulude suurendamise teel, mida tehti kogu 2009. aasta jooksul kõikidel valitsussektori tasemetel.

Kogu valitsussektori tulud kasvasid eelmisel aastal 0,5 protsenti seda tänud suurenenud rahavoogudele EL-ist (2,2 miljardit ehk kolm korda), suurenenud dividendidele (1,9 miljardit ehk enam kui kaks korda) ning tootmis- ja impordimaksude kasvust (1,8 miljardit ehk 5,9%).

Sissetulekud tulu- ja varamaksudest vähenesid 18,2 protsenti ehk 3,6 miljardit ja sotsiaalmaksetest 3,6 protsenti ehk 1,1 miljardit.

Eelmisel aastal vähenesid eelarvelised kulutused 2,8 protsenti, sealjuures investeeringud 22 protsenti (ehk 3 miljardit krooni), kapitaliülekanded 35,8 protsenti (1 miljard krooni) ja töötajate kompensatsioonid 3,2 protsenti ehk 0,9 miljardit krooni.

Sotsiaalkulutused kasvasid suurenenud töötuse tõttu 13,3 protsenti ehk 3,6 miljardit krooni.

Kõige suurema osa puudujäägist andsid sotsiaalfondid (0,7% SKP-st), mis polnud puudujäägis olnud juba 9 aastat. Põhjuseks oli sotsiaalmaksulaekumiste järsk vähenemine ja töötutoetuste kasv tööpuuduse järsu suurenemise tõttu.

Töötuskindlustusmakse kasv aasta keskel vähendas võimalikku puudujääki olulisel määral. Keskvalitsuse puudujäägi suurus oli 0,6 protsenti SKP-st ja kohalikel omavalitsustel kokku 0,4 protsenti SKP-st.

Lauri sõnul tasub aga meeles pidada, et keskvalitsuse eelarve moodustab umbes kolm neljandikku kogu avaliku sektori eelarvest. Seega on suhteline seis seal kõige tugevam ning sotsiaalfondides kõige nõrgem.