Ometi on teema tema sõnul palju laiem kui fassaadide soojustamine või katuste vahetamine. Võtmeroll energiasäästu tähenduse laiendamisel lasub Eesti riigil.

Energiasäästu jõulisemaks edendamiseks tuleb riigil tähelepanu osutada neljale suunale: tarbimisinformatsiooni kättesaadavus, professionaalsed energiasäästu ettevõtted, toetusskeemid 5–12-aastase tasuvusajaga projektidele ja riiklik eeskuju. Vaid seeläbi saab energiasäästu valdkonna areng sisse uue hoo.

Eesti Energia nägemust neist sammudest oleme tutvustanud ka Riigikogu Majanduskomisjonile. Ühtlasi avasime eelmisel nädalal oma kodulehel uue ja praktilise energiasäästuveebi.

Energiasäästmine algab infost

Energiasäästu lähtepunktiks ülevaade sellest, kuhu ja kui palju energiat igapäevaselt kulub. Inimeste teadlikkus oma energiatarbimisest ja seega ka säästmisvõimalustest on vähene ja ei vasta sageli reaalsusele.

Ühelt poolt ülehinnatakse elektri ning alahinnatakse kütte ja autokütuste osa kogutarbimisest. Näiteks tõi Saksamaal 2007. aastal läbi viidud uuring välja huvitava fakti – tajutud ja tegelik tarbimine erinevad teineteisest kohati isegi kordi. Nimelt arvasid sealsed tarbijad, et elekter moodustab 39% nende energiatarbimisest. Tegeliku tarbimise analüüs tõi aga elektri osakaaluks 8%. Autokütuse puhul oli tarbijate endi hinnang seevastu 17%, tegelik tarbimine aga hoopis 31%.

Teiselt poolt ollakse ka väheteadlikud, kuidas ja kui palju on võimalik energiat säästa. Paljudes majapidamistes kustutatakse küll hoolsalt tulesid, kuid samal ajal on ruumide tuulutuseks aknad pidevalt avatud ning pesu pestakse poole masinatäie kaupa 60 kraadiga.

Energiasäästu edendamiseks tuleb luua võimalusi energia hetketarbimise jälgimiseks. Inglismaal toetatakse näiteks kodust energiasäästu, paigaldades tuppa ekraanidega mõõtureid, mis mõõdavad tarbimist ja kuvavad infot reaalajas. See on üks tõhusamaid võimalusi käitumisharjumuste muutmiseks. Nähes kodust lahkudes või magama minnes mitmekilovatist tarbimist, tekib kohe küsimus, mis tarbib ja mida võiks välja lülitada.

Erinevate riikide kogemused näitavad, et reaalajas jälgitav elektrikulu aitab kokku hoida 5-15% kodumajapidamise elektritarbimisest. Sellise süsteemi võiks Eestis juurutada nii elektri, gaasi, kaugkütte kui ka vee tarbimise jälgimiseks.

Energiasäästu kompetentsi arengule saab kaasa aidata

Energiasäästu valdkonna arengu eelduseks on professionaalsed energiasäästu ettevõtted. Hea algatus on korterelamute rekonstrueerimistoetuse määruse muutmine selliselt, et toetust saab taotleda ka projektijuhtimise teenusele.

Senine toetusskeem käsitles kinnisvara omanikku (korteriühistu) energiasäästu eksperdina, kes omab kogu kompetentsi ja suudab renoveerimisprotsessi juhtida – leida projekteerija, hinnata pakkumisi, korraldada vajalikud load ja kooskõlastused ning muu vajaliku. Määruse muudatus annab võimaluse asjatundliku partneri kaasamiseks ja vastutuse jagamiseks.

Järgmise julge sammuna võiks kaaluda mitmes Euroopa riigis levinud skeemi, millega seatakse energiasäästu saavutamise vastutus professionaalsele energiasäästu ettevõttele. See tähendab, et kortermaja leiab partneri, kes viib läbi hindamised ja hanked, organiseerib projekteerimistööde teostamise ja lepingud, tagab tööde teostamise ja järelevalve ning finantseerib kogu projekti. See tähendab, et ka riikliku toetuse saaks töid teostav ettevõte.

Energiasäästu ettevõtte teenib tulu tasuvusperioodi jooksul säästetud energiakuludelt. Teisisõnu võtaks investeerimisriski korteriomaniku asemel professionaalne ettevõte, kellel on kompetents energiasäästu potentsiaali hinnata ja töid läbi viia ning ka selge motivatsioon suurima võimaliku energiasäästu saavutamiseks.

See skeem julgustaks rekonstrueerimisprotsessi ette võtma ka neid korterelamuid, kus kaheldakse investeeringu tasuvuses või ei soovita võtta laenu. Skeem sobib lisaks kortermajadele ka eramutele ja ärihoonetele.

Head näidislahendused ja toetusskeemid

Energiasäästu meetmetel on sageli pikk tasuvusaeg ja nende toimimises kaheldakse. Muutmaks olukorda, kus tehtav kulutus nii ajas, töös kui rahas on suur ja nö saagi noppimine pole isegi kindel, on riigil võimalik investeerida veenvate näidislahenduste loomisesse ning pakkuda toetusi.

Jah, meil on püstitatud mõned näidishooned, kuid see tegevus peab olema palju jõulisem ja hoonetest laiem. Investeerida tuleb ka eri seadmete demomisse. Hea eeskuju on Demokeskus, kus tutvustatakse Eestis arendatud e-lahendusi.

Ehkki investeeringuid tuleb alustada lühemast tasuvusajast, on alla 5-aastase tasuvusajaga projektide puhul kinnisvara omanikud enamasti piisavalt motiveeritud. Toetusskeemide puhul soovitame seetõttu keskenduda 5-12-aastase tasuvusajaga projektidele, eelistades terviklahendusi. See tähendab näiteks, et samaaegselt fassaadi soojustamisega lahendatakse ka ventilatsiooniküsimused. Korterelamud saavad soojustatud ja ka hallituse pärast ei tule muretseda. Pikema tasuvusaja puhul tuleks pakkuda ka sihtotstarbelisi toetusi nagu näiteks soojuspumpade soetamise toetusskeem.

Riik peab olema eeskujuks

Toetusskeemidest ja tähelepanust hoolimata on energiasäästu valdkonna areng aeglane ja piirdub enamasti korterhoonete renoveerimisega. Hetkeseisu peegeldab ilmekalt ka vähene tähelepanu energia efektiivsel kasutamisel riigi kinnisvara haldamisel.

Investeeringute planeerimisel lähtutakse pigem varem välja kujunenud eelistustest, valimislubadustest ja/või esteetilistest kaalutlustest. Alustada tuleks aga just kogu riigivara energiaauditist – millised hooned ja kui palju tarbivad, mis ulatuses võiks energiakasutus väheneda ning mida selleks ette võtta. Auditi põhjal saab teha tasuvaid investeeringuid, alustades suurima energiasäästu potentsiaaliga hoonetest.

Riigil tuleb teed näidata ka riigihangete süsteemi kaudu. Praegu on valiku tegemisel ülimaks kriteeriumiks toote või teenuse soetusmaksumus, mis moodustab enamasti 5-20% seadme elutsükli hinnast. Samal ajal näitab praktika, et odavama hinnaga soetatud seadme ülalpidamine võib kokkuvõttes olla palju kulukam kui ostuhinnas saavutatud võit. Mida kallimaks muutub energia, seda tähtsam on eelistada odavale soetushinnale just kasutusaja jooksul vähem energiat tarbivaid seadmeid.