Marje Josing: kastide joonistamisest jääb väheks
Milline on peamiste majandusnäitajate dünaamika?
Prognoose vaikselt tõstetakse. Eesti maailmamajandust ei mõjuta, aga peame õigel ajal õige paadi peale saama. Kui Rootsis, Soomes, Saksamaal läheb paremini, läheb ka meil paremini. Näen rõõmuga, et Venemaa on muutunud positiivsemaks. Näiteks AS Tere müüb taas piimatooteid Venemaale, need on traditsioonilised ja head tooted, mis on ka vanasti Vene suunal hästi müünud.
Millised ettevõtted näitavad kiireimat kasvu?
Ekspordiettevõtted, need, kes omavad stabiilseid sidemeid ja kellel on head mitmeaastased koostöölepingud olnud. Kelle allhange on olnud eriline, mida pole olnud võimalik asendada. Need kes on teinud tööd stabiilsele sektorile, nagu näiteks meditsiin. Kriis on toonud surve allhankijate väljavahetamisele. Eesti ettevõte peab uutes majandustingimustes oma konkurentsieeliseid turul paremini välja tooma ja oskama neid müüa.
Millist lähitulevikku prognoosite koduturule suunatud ettevõtetele? Millist välisturgudele suunatud ettevõtetele?
Eesti vajab ettevõtlust mis toodab kõrge lisandväärtusega maailmatasemel kaupu ja teenuseid. Samas kõik ettevõtted turul ei saa olla väärtusloome ahela tipus, jäävad ka traditsioonilised alad. 100 000 töötust suur osa ei saa minna juba haridustausta tõttu tööle väga keerukatele ametikohtadele, vaid peavad leidma rakendust teeninduses, “lihtsamatel” töökohtadel.
Majanduskasvu tekkides hakkab ka selliseid töökohti taas rohkem olema. Eksportivad ettevõtted toibuvad kiiremini, siseturu ettevõtete olukord paraneb aeglasemalt. Euroopa vanade riikide näitel saab öelda, et tööjõuturg pärast kriisi ei taastu kriisieelsel tasemel, sest ettevõtted on muutunud efektiivsemaks. Vähem töötajaid, kõrgema palgaga. Seetõttu on nii oluline toetada neid investoreid-ettevõtjaid, kes loovad täiesti uusi töökohti. Osa tööjõust leiab ka lähiaastatel rakendust teistes riikides.
Parimal positsioonil on need Eesti firmad, kes on osaks mingis suuremas rahvusvahelises turustussüsteemis. Mulle meeldib Felixi näide, seal on korporatiivselt ära määratud, kus on mida kasulik toota. Samas turustamine toimub üle kogu turu. Eesti firmade häda on selles, et need on väga väikesed. Eesti TOP 500 firmadest vaid mõni mahuks Soome TOP 500-sse.
Sa võid koduturul väiksena väga hästi toimetada, kuid ekspordipotentsiaal on siis sageli väike. Kas saad spetsialiseeruda, tootmisvõimsusi efektiivselt kasutada, kas on piisavalt käibekapitali, kas saad tarkvara osta, kas saad investeerida? Projekteerimise ja arhitektuurivaldkond näiteks võiks olla hea ekspordipotentsiaaliga. Aga välishankel osalemiseks ja suurte välisfirmadega konkureerimiseks on nad liiga väikesed (keskmine firma suurus 4-5 inimest ja mediaansuurus 2-3 töötajat).
Panganduses näiteks toimus liitumine ka konsolideerumine väga kiiresti, loomemajanduses lähevad ettevõtted aasta-aastalt hoopiski väiksemaks. Elustiili ettevõttena on see mõnus, kuid rahvusvahelises konkurentsis läbi lüüa on raske.
Millised on teie soovitused ettevõtjatele?
Suurim puudujääk kõigis riikides on eelkõige mõistuse puudujääk. Oluliselt peaks Eesti ettevõtjad tõstma on äriplaanide kvaliteeti. Me konkureerime Soome, Rootsi jt maade juhtide, äriplaanide ja kogemusega. Täna ei ole meil head praktilist õpivõimalust ettevõtjatele. Ka meile oleks vaja mujal riikides toimivat konsultatsiooniteenust, kus hea professionaal oskab hinnata sinu tootmisprotsessi, töö organiseerimist. Selliseid praktilisi teemasid, mitte seina peale kastide joonistamist.
Töökultuuri, et kui töö algab, siis peab töö algama. Kui meil on sisendihinnad odavamad (palgad, rent jne) väiksemad. siis peaks meil ka omahind olema madalam. Tihti kaotame hankeid välisturul hinna pärast, oleme ikka veel väga ebaefektiivsed. Eesti ettevõtjad peaksid käima sama valdkonna parimates ettevõtetes välismaal, sealt õppima. Kontaktid on väärtus, mida peab uuesti ausse tõstma.
Milliseid probleeme juhtimistöös näete?
Turukonjunktuuri alast informatsiooni ei tunnetata, arvatakse, et see elab ettevõtja enda tegevusest lahus. Kui makromajanduslikud trendid olid selgelt langevad, siis ikkagi paljud ettevõtjad prognoosisid oma tegevuse väga kiiret kasvu. Ilma makroinfo teadmiseta ei ole võimalik oma tegevust pikemaajaliselt planeerida.
5. mail toimub Estonia kontserdisaalis Liidrite Foorum"Värskesse vette", mille on ellukutsunud Sampo Pank ja mille kaaskorraldajaon Fastleader.com. Foorumi ettevalmistamise raames küsitleb foorumi ükskorraldajatest Endrik Randoja foorumil esinejaid.
