Marje Josing: sellist õnne enam ei ole, et teed pikaajalise äriplaani ja saad selle ellu viia

 (7)
Marje Josing.
Marje Josing.Foto: Arno Mikkor

Majanduses on praegu võimalikud mitmed arengud ning ettevõtjatel tuleb väga operatiivselt konjunktuuri järgida ja vajadusel oma strateegiat muuta, ütles konjunktuuriinstituudi juht Marje Josing teise kvartali konjunktuuriuuringut tutvustades.

„Kui vanasti tegid pikaajalise äriplaani valmis ja said seda siis järgida, siis nüüd on olukord muutunud. Sellist õnne enam Eestis ega maailmas ei ole. Kõik on läinud heitlikuks.," lausus Josing.

Viimastel aastatel ei ole Josingu sõnul olnud klassikalist majandustsüklit ja võimalikud on olnud väga kiired muutused. Nii sõltub majandus poliitilistest otsustest, lepingute pidamisest ning mittepidamisest.

Kui maailmamajanduses on viimased kvartalis andnud signaali, et olukord halveneb, siis viimase info kohaselt on analüütikud tulevikuootuste osas optimistlikumaks muutnud.

Kui Eesti majanduskliima on olnud languses juba 2017. aasta teisest poolest alates, siis viimases kvartalis on see paranenud. Josingu sõnul prognoositakse küll majanduse jahtumist, aga väljavaated ei ole enam nii mustades värvides maalitud, kui varem.

Kõik konjunktuuriinstituudi uuringus osalenud eksperdid hindavad Eesti majanduse praegust olukorda heaks. 61% ekspertidest leiab, et poole aasta pärast on majanduse olukord sama, kuid kolmandik usub, et olukord võib halveneda. Majandusolukorra paranemist ootab vaid 6% ekspertidest.

Kõige rohkem majandust takistavad tegurid on ekspertide hinnangul oskustööjõu puudus, vähene innovatsioon ning vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes.

Neist esimene, oskustööjõu puudus on takistava tegurina olnud päevakorras juba pikka aega. Vaid kümne aasta taguse majanduskriisi ajal olukord leevenes.

Ettevõtjate hinnangud pessimistlikumad

Ettevõtjate hinnangud majanduse olukorrale on viimastel aastatel olnud langustrendis nii Eestis kui Euroopas.

Josingu sõnul on erinevate valdkondade majanduskindlus käitunud erinevalt. Nii on sisetarbimisele orienteeritud sektorites: kaubanduses ning teeninduses kindlustunne tõusnud. „Tarbijate kindlustunne on hea, kaubanduskeskuste parklad on täis ja ostetakse hästi," kirjeldas Josing.

Samas välisturgudele suunatud sektorites on kindlustunne langustrendis.

Josingu sõnul öeldakse ka Euroopas, et tarbimisel tuginev kasv ei ole pikaajaliselt jätkusuutlik ja pikaajalise edu toob tööstus.

Tööstuses paraku on kindlustundega kehvasti, Kui pikaajaline keskmine kindlustunde näitaja on 2,8, siis viimase uuringu kohaselt meie tööstusettevõtete seas vaid -7,2.

Ettevõtjate hinnangud. On olnud viimastel aastatel langustrendis nii Eestis kui Euroopas.

Ehituses on välistööjõud tööjõu nappust vähendanud

Ehitusesektori kindlustunde indikaator, mis on koostatud 70 ehitusettevõtte hinnangute alusel, on 4 ehk samal tasemel kui kolm kuud tagasi, kuid oluliselt madalam kui eelmisel aastal samal ajal, mil näitaja oli 19.

Josingu sõnul oli eelmine aasta ehituses kasvude poolest erandlik ning sellist kasvu me enam ei näe. Kui eelmisel aastal samal ajal oli ettevõtetel lepinguid ette viieks kuuks, siis nüüd 4,5 kuuks, seega on olukord jätkuvalt hea.

Ehitust piiravateks üldisteks teguriteks on buumi tingimustes ressurss ning kriisi tingimustes nõudlus. Nõudluse probleem ehituses on Josingu sõnul sel aastal suurem kui eelmisel aastal. Tööjõupuudus on sel aastal aga eelmisest aastast väiksem. See näitab Josingu sõnul olukorra rahunemist, aga ka seda, et ettevõtted on tööjõuprobleemi suures soas välistööjõuga lahendanud. „Ettevõtted, kes on juba välistööjõudu võtnud, enam ei kurda," lausus ta.

Laenu saamine probleem

Kui ekspertide hinnangul kapitali hankimine Eestis kõige olulisemate majanduse arengut takistavate tegurite seas ei ole, siis ettevõtjate jaoks muutub laenukeskkond järjest piiravamaks. Ettevõtjate hinnangud selles küsimuses on sektorite lõikes erinevad. Nii tunnistas 41% ehitussektori ettevõtjatest, et neil ei ole lihtne laenu saada. See on ka uuringute ajaloo kõrgeim tase. Tööstuses tunnistas 17% ettevõtjaid, et laenu ei ole lihtne saada.

Josingu sõnul on rahale juurdepääsu halvenemise üheks põhjuseks pankade hulga vähenemine, mille tulemusel on pakkumine vähenenud ning ka laenureeglid on karmistunud. „Need kaks asja on mõjunud nii, et kuigi intressitase on soodne, ei pruugi laenu kättesaamine olla alati lihtne," lausus Josing.

Tarbijate kindlustunne esimest korda parem kui Eestis

Tarbijate kindlustunne on meil küll pikaajalisest keskmisest parem, kuid on kerges langustrendis ja perede ootused majandusolukorrale on natuke halvenenud.

Josingu sõnul oleme sarnased Skandinaavia riikidega. „Esimest korda näeme, et Eesti tarbijate kindlustunne on Soome omast kõrgem," lausus Josing. Kui finantskriisi ajal kukkus Eesti tarbija kindlustunne järsult, sest inimesed kaotasid töö, kuid meie töötu abirahad olid väga madalad, samas kui Soomes sellist järsku kukkumist ei toimunud, siis nüüd on meie seis Soomest parem.

Samas näevad tarbijad Eesti majanduse arenguid erineva optimismi ja pessimismi astmetes, vastavalt nende sisstulekute tasemele. Josingu sõnul on positiivne kindlustunne ainult kõige jõukamas kvartiilis. Ajalooliselt on naiste kindlustunne väiksem kui meestel ning noortel kõrgem kui vanematel.

Suurem muutus on toimunud tarbijate hinnangutes riigi majanduse väljavaadetele ja on lisandunud neid, kes arvavad, et riigil läheb halvemini.

Oma pere majanduslike väljavaadete suhtes ollakse Josingu sõnul optimistlikumad, riigi suhtes aga kriitilisemad.

Eestis tuleb Josingu sõnul ots-otsaga kokku 49% inimestest ja ka säästab 49%. Erinevetes gruppides on säästuvõime aga erinev. Kui jõukamatest suudab säästa 79%, siis vaesematest vaid 25%. Kui jõukamatel inimestel on investeeringud, siis väiksema sissetulekutega inimestel mitte. Nii peaksid poliitikud Josingu sõnul otsuste kaalumisel vaatama ka seda, mis toimub erinevates sotsiaalsetes gruppides „Kui jõukamad inimesed suudavad säästa, siis madalama sissetulekuga inimeste säästuvõime on väga kehvakene ja piirdub sellega, et natuke säästan ja saan külmkapi osta," rääkis Josing, lisades, et kui pensionifondidest peaks edaspidi saama raha välja võtta, siis see läheb valdavalt tarbimisse.