Isegi siis kui Apollo madalale looduskaitseala tuleks, oleks selle vahetus läheduses siiski võimalik tuulepark püsti panna.

„See, mis puudutab Hiiumaa ümbrust, kellegi jaoks on siis avameri ja kellegi jaoks rannikumeri, siis aeg näitab, millises mahus sinna siiski on võimalik ka tuulikuid ehitada,“ rääkis Pomerants sel esmaspäeval riigikogu infotunnis.

„Ma arvan, et need tuulikud tulevad. Aga mis mahus, kuidas konkreetselt edasi liigutakse, millises ajagraafikus? Elame-näeme,“ lisas ta.

„Lihtsustatult ütlen niimoodi, et kui vaadata seda Hiiumaa merealade teemaplaneeringut, siis kui rääkida abstraktselt sellest Apollo madalikust, siis võib tunduda, et seal saab olla üks (tuulepark - toim) või teine (looduskaitseala – toim), aga ka täna on selles planeeringus need alad joonistatud niimoodi, et Apollo tulevane kaitseala on natuke põhja pool ja see tuulikute ala on natukene saare pool ehk Hiiumaa poole,“ rääkis Pomerants.

„Kõik, kes loodavad, et Apollo madaliku kaitseala hoiab ära tuulikuid, siis see kindlasti ei pruugi nii olla. Tegemist on erinevate aladega, mis ei tähenda seda, et kui konkreetselt hakatakse seda tuulikute planeeringut seal arutama, et sealt ei tule mingisugused täiendavad keskkonnalased asjaolud omakorda välja,“ jätkas ta.

Arendaja lobitöö?

Vabaerakondlane Andres Ammas avaldas kahtlust, et ega Apollo madala looduskaitseala loomise kohta otsuse tegemise venimise taga pole tuulepargi arendaja Nelja Energia osav lobitöö.

Esimene ekspertiis valmis juba 2011. aasta novembris ning toetas looduskaitseala moodustamist, kuid Nelja Energia vaidlustas selle.

„Kui ma õigesti mäletan, mis on kirjas looduskaitseseaduses, siis seal ongi huvitav aspekt, et n-ö seda protsessi, mis puudutab menetluse algatamist või tema algatamata jätmist, seda üldse ajaliselt kuidagi limiteeritud ei ole ja tegelikult võiks täiesti olla, et see annab ka selgust näiteks nendel juhtumitel, kui tõepoolest kaitseala ei moodustatagi, et siis mitte inimesi ärevuses hoida kaotatud kümnendite kaupa,“ vastas Pomerants Ammase küsimusele.

„Aga see, mis puudutab moodustamist või seda menetlust juba, siis minu meelest on see täna seadusega ette nähtud 24 kuud,“ lisas ta.

Pomerantsi kirjeldus sellest, kuidas senine Apollo looduskaitseala loomine läinud on:

Esimene ekspertiis valmis juba 2011. aasta novembris ning toetas looduskaitseala moodustamist, tehes ettepaneku tsoneerida kogu ala sihtkaitsevööndi režiimi ning esitada ka Natura loodus- ja linnualade võrgustikku.

Jaanuaris 2012 esitas Nelja Energia vastuväiteid koostatud ekspertiisi kohta. Apollo meremadaliku kaitse alla võtmist menetletakse vastavalt 1. oktoobri 2012 Nelja Energiaga toimunud kohtumisel kokkulepitule ja keskkonnaameti tööplaanile. Nelja Energia lubas läbi viia vastavad uuringud ja esitab need keskkonnaametile.

Uuringud on küll läbi viidud, kuid tulemusi keskkonnaametile esitatud ei ole, keskkonnaamet jätkas seetõttu Apollo meremadaliku kaitse alla võtmist vastavalt oma tööplaanile.

Kaitse alla võtmise algatamise menetlus on tänaseks läbinud juriidilise ekspertiisi ja keeletoimetuse, praegu on ala keskkonnaametis menetluse lõppjärgus ning esitatakse seejärel keskkonnaministeeriumile ja siis minister algatab määrusega selle kaitseala moodustamise, kus algab jälle uus vaidlus, kes on poolt ja mis on vastu.