Marsruut: Tallinn-Värska-Rokina-Tallinn
Kalev oli valgete põlvikutega kõhn Võru linnapoiss. Praegu juhib Kalev Eesti rahvusliku äri tõenäoliselt edukaimat ettevõtet Tallinki, ajades Läänemerelt raha lausa roobiga kokku.
Rein oli kriimus külapoiss. Praegu valitseb ta Värska valda ning tahab kõik setu vallad liita üheks suureks Setomaaks, mille pealinn on Värska ja mida valgustab rahvuslik kultuurautonoomia.
Naljatades setu maffia
Tallinnas kutsutakse karjääri teinud setusid naljaga pooleks maffiaks. Kuid setu maffia on selline isesugune, mille liikmed kipuvad pigem vastassuundades vahtima.
Varem kiputi setu külapidudel ikka kaklema. Kui Meremäel oli pidu ja sinna tuli Võrust eestlasi, kakeldi nendega. Kui eestlased mingil põhjusel tulemata jätsid, kakeldi Obinitsa omadega. Kui Obinitsa poisid alt vedasid, leiti põhjus omavahel kaklemiseks. Oli selline spordi aseaine.
Juhuse tahtel on Kalevi ja Reinu isad Järvelilled ja emad Leimid. Sugulased mõlemas liinis. Nii Kalev kui ka Rein on nii-öelda self-made-man?id, kes käivad omaette radu.
Kalev võidab tulu Eestis kehtivast ettevõtluse tulumaksuvabastusest. Sotsiaaldemokraadist Rein aga väänaks kapitalile maksud peale ning raiuks astmed sisse praegusele lamedale maksusüsteemile.
Head ärimehed kipuvad Setumaalt ära minema. Setudele on iseloomulik enesesalgamine, sest võetakse omaks setu nimetus sõimusõnana, tõdeb Rein, toetudes isatalu sammaldunud aiale.
Nimed sassis
Rahvuselt pean end ikka setuks, lapsepõlves sai tihti Petseris käidud, teatab Kalev napisõnalises elektronkirjas. Viimasel kümnel aastal ei ole küll olnud mahti Setumaa probleemidesse süveneda, veel vähem milleski kaasa rääkida, lisab ta.
Kumbki pole osalenud isakodu jagamisel omandireformis ja ega ma teagi, kelle kätte see läks. Viltuvajunud hooned ja peaaegu nähtamatu teeots.
Kui Rein töötas riigikogus, siis nimetati teda sageli Kaleviks. Nüüd juhtub teinekord vastupidi.
Rein Tallinki aktsiaid ei ostnud, kuigi kaalus. Esiteks oli hind liiga kõrge. Teiseks ei soovinud ta oma raha määramatult pikaks ajaks kinni panna.
Kuid see pidi olema hea äri, kui Kalev koos oma äripartneritega kohe veerand miljardit krooni ettevõttest kätte sai, lausub Rein. Küllap nad ostavad veel portsu aktsiaid odavamalt tagasi, enne kui need tõusma hakkavad.
Kogu aeg leelotamine
Tundub, et sügav rahvuslik setutunnetus läks minul teismeliseeas kaduma ja on nüüd 40-ndates taas välja löönud, tõdeb Rein. Rein vihkas lapsepõlves leelotamist. Nii kui rahvas kokku tuli, läks kohe leelo lahti. Nüüd on ta ise ka aeg-ajalt laulmas käinud. See on võimas asi, ütleb Rein. Nagu meditatsioon.
Õige leelo on ikka iseenda jaoks. Kui noored tüdrukud laulavad pulmaitkusid, siis käib ikka jutt selgroost läbi. Värska leelokoor annab raha eest aastas juba 40-50 etendust. Summad pole suured, kuid äri ikkagi.
Setu kaubamärk on praegu väga tugev, kuid hakkab tasapisi kaduma. Eestlaste ühe rahva ja ühe riigi poliitika on kasvatanud setud eestlasteks, see tee hakkab oma lõppeesmärgile jõudma.
Paljusid setu väärtusi ei tunta seestpoolt enam ära, kuid samal ajal nähakse neid väljastpoolt ja tullakse siia turistidena imetlema. Väike seltskond inimesi üritab veel setudena elada ? siit see kultuurautonoomia värk. Kultuurautonoomia oleks senistel administratiivsetel piiridel mõttemallide lõhkumine. See tähendab tunnistamist, et setud on rahvas.
Viimasel setu kongressil laideti Reinu kultuurautonoomia idee maha, sest peale jäid need, kes nõuavad Venemaalt Petseri linna tagasi. Setudega asustatud valdade liitmine üheks omavalitsuseks annaks võimsust ja mõjukust juurde ning tooks ka majandusliku õitsengu. Ühine sõltub üksnes juhtide tahtest. Kui vallavanemad ütlevad välja, siis rahvas tuleb kaasa. Kuid setudel on kokkuhoidmisega sellised isevärki lood. Nagu eestlastelgi.
Värska on tõusnud Setumaa keskuseks
?? Kui Mikitamäel maksab kolmetoaline korter 20 000 krooni, siis Värskas kümme korda rohkem. Vahe on kümmekond kilomeetrit.
?? Setu peamisteks ressurssideks võib pidada ravimuda, mineraalvett, metsa ja metsaande. Setu kliimat saab päikesepaisteliste ilmade poolest võrrelda Pärnuga. Kui siia omapärane kultuur juurde liita, moodustub suur plussmärk.
?? Mina ei mõista seda tööjõu puuduse juttu, räägib Rein Järvelill. Milleks on meile sellist ettevõtlust vaja, millele inimesi võtta pole? Kui ettevõtjatel on raha liialt üle, siis nad võiksid investeerida välismaale. Las hiinlased töötavad Hiinamaal.
?? Ääremaad siplevad igas riigis raskustes, tõdeb kaugelt Tallinnast Kalev Järvelill. Setumaa jaoks oleks kergendus, kui kohalik kaubavahetus Venemaaga elavneks. Lisaks igapäevasele suitsude ja bensiini salakaubaveole.
Setumaa majanduse alustalad
Värska Laht teeb ülihäid kaminapuid
?? Puidufirma Värska Laht osanik Toivo Toomas laob halge, mis lähevad müügiks üle terve Eesti ja välismaalegi. Setumaalt on väärtuslikum puu juba välja veetud ning Värska Laht muudab kehvema küttepuiduna tulusaks. Neid saadab edu, sest tõusid oma kaminapuudega Eesti saematerjalitootjate tippude seas üllatuslikult 20. kohale.
?? Ettevõttes töötab aasta ringi 30 inimest, hooajatöödeks tuleb teine sama palju juhutöölistena lisaks.
Värska Sanatoorium ehitab moodsat veekeskust
?? Värska Sanatooriumi juht Vello Saar sumpab küünarnukini väärtuslikus müügiartiklis ? ravimudas. Muda kogutakse suurde hoidlasse, kust see lahjendatakse veega ja soojendatakse tervisekümblejate meeleheaks.
?? Aasta pärast valmib sanatooriumil uus tervistav veekeskus, mis pole lihtsalt meelelahutuse koht, vaid raviva toimega. Seal hakkavad tööle samasugused saunad nagu Toila termides.
?? Külastajate arv on viimasel ajal nii kõvasti kasvanud, et tänavu võeti 17 uut töötajat. Prognoositi 36 000 voodipäeva, kuid tuleb üle 45 000. Sanatoorium, kus töötab üle 80 inimese, tõusis tänavu esimest korda vallast suuremaks tööandjaks. 85 protsenti klientidest tuleb Eestist, ülejäänud Soomest ja Venemaalt.
Värska Vesi ehitas uue tehase
?? AS-i Värska Vesi tootmisdirektor Vello Kikamägi uurib tuttuut villimisliini. Eesti tuntuima lauavee valmistajad vahetasid detsembris välja kogu tehase sisseseade. Värskelt värvitud maja on küll vana, aga sisu vastne.
?? Parasjagu häälestatakse T sŠehhist kaheksa miljoni krooni eest ostetud villimisliini, mis hakkab tootma igas vahetuses 20 000 pudelit rüübet.
?? Värska Vesi sai ka uue plastpudelite puhumise masina. Varem ostsid nad valmis pudeleid Kurtnast. Värska Vees töötab 35 inimest.
