Õpingute rahastamiseks võetava laenu peaks Mart Habakuke sõnul pankadele garanteerima ülikool, sest ülikool vastutab selle eest, mida ta õpetab ja kelle ta on õppima võtnud. EBS-is see süsteem töötab.

Kas Eesti tasuta kõrgharidus õigustab ennast? Tasuline haridus, korralike finantseerimisvõimalustega, et vähekindlustatud peredest pärit lapsed kõrgharidusest ilma ei jääks, motiveeriks tudengit senisest rohkem.


Väga selgelt tuleks lahku lüüa erialad, kus me õpetame avaliku sektori jaoks spetsialiste. Õpetajad, politseinikud – siin ei oleks mingit loogikat seda tasuliseks teha. Samal ajal on erialasid, kus raiskame riigi raha, pakkudes tasuta haridust. IT, majandus, arstiteaduskond – neil aladel pole tööjõuturg Eestiga piiratud ja seal kehtivad hoopis teised reeglid ning need erialad peaksid olema tasulised. See on inimese sisetunne, et ei taha võlgu võtta. Aga nad ei tee vahet, kas võtta laenu kulutamiseks või investeerimiseks. Esimene on lollus, teine aga väga mõistuspärane ja loogiline tegevus. Iseendasse investeerimist peaks julgustama. Panga jaoks peaks laenuvõtjat käendama ülikool. See on solvav ja ebaloogiline, kui täiskasvanud inimesel on õppelaenu võtmiseks vaja oma vanema garantiid.

Me võiksime erialati kõrghariduse tasuliseks muutmist proovida. Nagu ikka 21. sajandil: proovime ja vaatame, mis juhtub, ja jätkame väikesel skaalal katsetusi, kuni leiame toimiva süsteemi.