Mart Laari poliitiline avaldus NRG istungil
Seisan teie ees, et esineda poliitilise avaldusega, kasutades seda õigust, mis seadusega mulle on antud. On loomulik, et tänasel teemal esineb just peaminister valitsuse juhina, kuna Narva elektrijaamade ja NRG küsimusega on tegelnud kolm järjestikust Eesti Vabariigi valitsust - Tiit Vähi, Mart Siimanni ja praegune.
Miks on kolm järjestikust Eesti Vabariigi Valitsust toetanud Eesti põlevkivienergeetika arendamist Narva jaamade vähemusosaluse müügi teel?
Väga lühidalt öeldes seepärast, et meil oleks ka homme ja ülehomme olemas oma energia. Energia, mis oleks kvaliteetne, mille hind oleks mõõdukas ning mille tootmine saastaks loodust vähem kui täna. Kas keegi on selle vastu?
Ja nüüd konkreetsemalt. Toon esile 4 tähtsamat aspekti:
Esiteks. Majanduslik aspekt: Eesti energeetika arengusse on vaja kaasata strateegiline partner, kes tooks rahvusvahelist oskusteavet ja kapitali Ida–Virumaale, Nõukogude Liidu ajal enimkannatanud Eesti regiooni ning tagaks Eesti energeetika stabiilse arengu 15 aastaks.
Teiseks. Sotsiaalne aspekt: säilitada ida-virumaalastele tööd.
Kolmandaks. Keskkonnakaitseline aspekt. Viia meie põlevkivienergeetika vastavusse tänapäevaste keskkonnanõuetega, tuua Ida-Virumaale kaasaegseim ja kõige säästlikum tehnoloogia.
Neljandaks. Julgeolekuaspekt. Säilitada olukord, kus meie riik ei sõltu elektrivarustuses mistahes välisriikide tarnetest. Ja pole mingi saladus, et sedalaadi investeeringutega kaasnevad paljuräägitud “pehmed julgeolekugarantiid”, kuna tegemist on Eestile väga sõbraliku suurriigi suurfirmaga.
Nagu näha pole tegemist pelgalt energeetikaküsimusega.
Julgeolekuaspektil tahan nüüd pisut pikemalt peatuda. Minu kui Eesti valitsusjuhi ja eestlase jaoks on Eesti riigi esmaseks ülesandeks eesti rahva säilimise ja arengu kindlustamine. Teisisõnu: Eesti riigi julgeoleku tagamine. Eesti-suuruse riigi puhul on julgeoleku tagamine võimalik vaid rahvusvahelistes julgeolekuorganisatsioonides - pean silmas muidugi Põhja-Atlandi Lepingu organisatsiooni, NATO-t - osalemise teel. See on olnud kõigi seniste Eesti valitsuste kindel poliitika ja kindel prioriteet.
NATO-sse saamiseks on Ameerika Ühendriikide toetus vältimatu tingimus. Seetõttu on Vabariigi Valitsuse hinnangul ebatõesed ja ohtlikud kõik väited ja viited, nagu võiks USA valitsusringkondade poolt toetatav majandustehing kujutada ohtu Eesti julgeolekule.
NRG tehing ei ole midagi sellist, mis viiks meid NATO-sse. Selle tehingu nurjamine täna võiks aga tublisti kõigutada Ameerika Ühendriikide toetust meie pürgimustele. Ilma selle toetuseta, nagu eelpool osutasin, ei ole NATO-ga liitumine aga võimalik.
Nüüd aga tagasi Eesti siseasjade juurde.
Kogu NRG ja Eesti Energia ning laiemalt NRG ja riigi vahelise asjaajamise ajalugu on minu jaoks heaks näiteks meie riigi poliitilisest järjepidevusest. Taas tuletan Riigikogule meelde, et läbirääkimisi on peetud kolme peaministri ajal. Ent kordan ka enda sõnu, kui 2000. aasta 14. augustil teile esinedes ütlesin: “Loomulikult võib praegu arutleda, kas oli ikka õige alustada energiasüsteemi erastamise läbirääkimisi vaid ühe partneriga. Ent tagantjärele tarkus ei vii meid paraku edasi, sest kahjuks või õnneks ei muutnud seda otsust ka valitsuse tegevuse vastu tollal korduvalt huvi tundnud Riigikogu, kes 1997. aasta 30. juunil otsustas, et strateegilistes energiatootmisüksustes jääb Eesti riigile vähemalt 51% suurune osalus. Läbirääkimised Narva Elektrijaamade erastamiseks muutusid sellega läbirääkimisteks strateegilise investori leidmiseks ja kaasamiseks.”
Täna, augustis 2001, võime vaid tõdeda, et pikk protsess on tulnud asjale kasuks. Valitsuse otsus lasta viimased läbirääkimised pidada ettevõtete ehk siis Eesti Energia ja NRG tasandil andis Eesti jaoks väga hea tulemuse. Praegune valitsus lisas veel tingimuse, et Eesti riik ei anna tehingu rahastamisele mingil viisil garantiid. Leping täidab eespool nimetatud majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonna-alaseid ja julgeolekunõudeid järgmiselt:
1. Keskkond: Tallinna Tehnikaülikooli Soojustehnika Instituudi direktori, akadeemik professor Arvo Otsa väitel on Narva jaamadesse paigaldatavad uued põlevkivikatlad uudse konstruktsiooniga, et vältida vees lahustuvate ja keskkonda saastavate tuhakomponentide teket. Seda on tõestanud põlevkivi põletamise katsed Forster Wheeleri ja British Columbia University laboratooriumites vastavalt Soomes ja Kanadas. TTÜ-s läbiviidud uuringud näitavad, et uue tehnoloogiaga moodustuv tuhk on sedavõrd ohutu, et on koguni kasutatav ehitusmaterjalitööstuses. Uute katelde kasutegur on ka suurem, teisisõnu: sama koguse elektri tootmiseks kulub vähem põlevkivi, kui täna.
2. Investori usaldatavus. Tegemist on New Yorki börsil noteeritud ettevõtte tütarfirmaga, kellel on emaettevõtte antud garantiid. Need garantiid tagavad tema suutlikkuse osaleda AS Narva Elektrijaamade vähemusaktsiate müügiprotsessis ostjana. Kui tegemist oleks “Hollandi riiulifirmaga”, nagu kohati avalikus debatis on öeldud, siis ei peaks tema eest läbirääkimisi ka NRG Energy Incorporated asepresident ja NRG Euroopa peadirektor Ron Will. Ja ei tunneks tema käekäigu vastu huvi Ameerika valitsuse esindajad asevälisministrist alates.
3. Julgeolek. Sõbraliku suurriigi suurfirma investeeringu julgeolekualasest tähtsusest rääkisin juba eespool. Lisan veel, et NRG tehing tagaks maailmaturul toimuvatest hinnakõikumistest sõltumatu elektritootmise. Renoveeritud elektrijaamade poolt pakutav varustuskindlus on kõrgem kui täna. Ja veel. NRG poolt ettevõttesse toodav raha jätab Eesti Energiale rohkem võimalusi panustada meie elektrivõrkude ühendamiseks Lääne süsteemidega.
4. Sotsiaalsed kohustused Ida-Virumaa inimeste ees. Narva Elektrijaamade aktsionäridelepingu lisaks on sotsiaalplaan. Aktsiate märkimislepingu põhitingimustega võtab NRG kohustuse 5 aasta jooksul maksta 5 miljonit Ameerika dollarit restruktureerimisega kaasnevate sotsiaalprobleemide lahendamiseks, teisisõnu töötajate pensionideks, ümberõppeks, toetusteks.
5. Hinnaküsimus. AS Narva Elektrijaamad vähemusaktsiate eest maksab NRG kokku 70,5 miljonit Ameerika dollarit, see on täna peaaegu 1 miljard 200 miljonit Eesti krooni.
6. Meie energeetika stabiilne areng. Andres Tarand on korduvalt toonitanud, et energeetikas toimuvad protsessid on pikaajalised ja neisse tuleb suhtuda tugeva perspektiivitundega. Sõlmides täna lepingu NRG-ga, saame garantii, et meie siseturu vajadused on rahuldatud 15 aastaks. Selle aja jooksul langeb järk-järgult Eesti Energia ostukohustus Narva jaamadest, mis võimaldab uute tehnoloogiate rakendamist. Loodan väga, et taastuvatel allikatel põhinev energeetikatööstus areneb selle aja jooksul niipalju, et suudab konkureerida fossiilsetel kütustel põhinevaga.
Kõik minu poolt praegu esitatud väited on korduvalt kõlanud Vabariigi Valitsuse liikmete, Eesti Energia ja NRG esindajate, samuti Eestis põlevkivienergeetikaga otseselt tegelevate teadlaste suust. Lisaks olen veendunud, et need, kes väidavad, et valitsuse poolt pakutav lahendus on väär, saavad nii väita vaod siis, kui nad teavad paremat terviklahendust. Seda seni pakutud pole.
Järgnevalt vastan avalikkuses enim esitatud süüdistustele ja kahtlustele NRG lepinguga seoses:
1. Elektri hind tulevat kallim, kui Põhjamaades ja Euroopas üldiselt.
Rahvusvaheliselt väga tunnustatud analüüsi- ja juhtimiskonsultatsioonifirma McKinsey andmetel on põlevkivist toodetava elektri hind eelmise aasta hindades 313-422 krooni megavatt-tunni eest. Gaasijaamade tootmiskulu, arvestades kõiki vajalikke investeeringuid, tuleks vahemikku 422-642 krooni megavatt-tunni eest. Avalikkuses väga populaarselt käsitletud kombijaamade täisomahind jääks vahemikku 407-642 krooni megavatt-tunni eest.
Niisiis: elektri hind jääb madalamaks, kui teiste lahenduste korral. Teine asi on elektri hinna tõus lihttarbijale. See on tõsi, aga tõsi on ka see, et ilma erastamiseta tõuseks elektri hind rohkem ja kiiremini. Erastamine surub hinnatõusu alla. See arutluskäik kehtib muidugi eeldusel, et Eesti tahab ise oma vajamineva elektri toota.
2. Olevat hindamata mõjud keskkonnale.
Vastupidi. Just keskkonnamõjude hindamine, mille tulemusi võib lugeda läbirääkimiste koduleheküljelt http://www.ee/np - on meid veennud vajaduses renoveerida Narva jaamad.
3. Taastuvatest allikatest toodetavat elektrit ei saavat täna toota ega osta, nii, nagu seda saab Põhjamaades.
Tegelikkuses ostab Eesti Energia 7 gigavatt-tundi “rohelist energiat” aastas. Vaid 25% sellest õnnestub realiseerida keskkonnateadlikele kodanikele, kes on eraldi avaldanud soovi tarbida taastuvatest allikatest pärinevat elektrit. Ülejäänud 75% peab paljukirutud monopol müüma doteeritud hinnaga. Sellele vaatamata kavatseb Eesti Energia ise järgmise aasta sügiseks kahekordistada “rohelise energia” pakkumist, renoveerides Linnamäe hüdrojaama.
4. Eesti võiks kiiresti üle minna taastuvatele energiakandjatele.
Vastuseks sellele tsiteerin Eesti Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu koosoleku kokkuvõtet 26. juunist 2000, kokkuvõtet, mis kannab akadeemik Mihkel Veiderma allkirja: “Akadeemia Energeetikanõukogu kinnitab oma varasemat seisukohta, et vähemalt lähema 10-15 aasta jooksul põlevkivienergeetika jääb Eesti põhiliseks elektrienergia tarneallikaks ning selleks vajavad Narva elektrijaamad kiireloomulist tehnilist uuendamist.” Tsitaadi lõpp. Loomulikult on taastuvad energiaallikad head ja vajalikud. Sellest kõnelen allpool pikemalt.
5. Akadeemik Endel Lippmaa paljutsiteeritud väide, nagu väheneks Narva jaamade tootmismaht 15 aasta jooksul poole võrra.
Tegelikult väheneb vaid Eesti Energia poolne ostukohustus Narva jaamadest, mitte tootmismaht.
6. Erastamisleping polevat kooskõlas Rooma, Maastrichti ja Euroopa lepinguga turu ja konkurentsi avamise osas.
Toetudes mitmete rahvusvaheliste juriidiliste nõustajate ja Eesti välisministeeriumi eksperthinnangutele on kõik lepingud võimalik mahutada ELi seadustiku raamidesse. Ka Riigikontroll on oma AS-i Narva Elektrijaamade strateegilise investori kaasamist käsitlevas otsuses jõudnud järeldusele, et lepingute põhitingimustes sätestatu ei ole vastuolus EL-I energiaturu avamise nõuetega.
7. Erastamisleping polevat kooskõlas valitsuse otsusega Eesti Põlevkivi aktsiate väärtuse hindamise osas.
Erastamisleping ei ole mingil moel vastuolus Vabariigi Valitsuse 18.01.2000 otsusega Eesti Energia ASi aktsiakapitali suurendamise ja talle riigivara üleandmise kohta. Nimetatud otsuse alusel anti EE-le mitterahalise sissemaksena aktsiakapitali suurendamiseks üle 51% Eesti Põlevkivi aktsiatest väärtuses 96,3 miljonit krooni. Otsus ei ole juriidiliselt seotud erastamislepinguga. Eesti Energia ja NRG vahel on kokku lepitud, et aktsiate väärtuseks nende üleminekul Narva Elektrijaamadele on 469 miljonit krooni (30 miljonit eurot). Ehk ligi 5 korda kõrgem hind, kui veel aasta tagasi KPMG poolt arvestatud.
8. Erastamisleping ei vabastavat Eesti elektroenergeetika toimimist ja töösagedust Moskva juhtimiskeskusest.
Eesti energiasüsteemi toimimist ei juhita Moskva juhtimiskeskusest. Baltimaade energiasüsteemi tehnilist koostööd koordineeritakse Riiast, juhtimiskeskusest DC Baltija, mis kuulub ühisettevõttena võrdsete osadena kolmele riiklikule energiaettevõttele – Eesti Energia, Latvenergo ja Lietuvos Energija.
Eesti, Läti, Leedu, Venemaa ja Valgevene on alla kirjutanud tehnilise paralleeltöö lepingu, kus on reguleeritud viie riigi energiasüsteemide vahelised tehnilised suhted ja käitumine avariiolukordades.
Erastamisleping NRG-ga ei puuduta energiasüsteemide koostöö üksikasju ega tehnilisi parameetreid, ning seega ei seo leping meid ei rohkem ega vähem Venemaa energiasüsteemiga. Kuid, nagu juba ütlesin, leping annab meile paremaid võimalusi end Vene süsteemist lahti siduda.
9. Vähemusaktsionär saavat lepingujärgselt AS Narva Elektrijaamad peadirektori koha ja juhtivat nii elektrijaamu kui ka põlevkivirajooni.
Vastavalt aktsionäride lepingule kuulub Narva Elektrijaamade nõukogu esimehe koht ja häälteenamus nõukogus Eesti Energiale, juhatuse esimehe koht ja häälteenamus juhatuses kuulub NRG-le. Nõukogu esimeheks on aktsionäride lepingu kohaselt Andres Lipstok, juhatuse esimees on NEJ praegune peadirektor Ants Pauls. AS Eesti Põlevkivi juhatuse esimees Mati Jostov.
Kõik Narva Elektrijaamade tavapärasest majandustegevusest väljapoole jäävad otsused võtab vastu NEJ nõukogu, seega on Eesti Energial piisav kontroll NEJ juhtimise üle. Aktsionäride lepingu kohaselt on nõukogul isegi oluliselt suurem roll kui Eesti äriseadustik seda ette näeb.
10. Kõik Eesti teadlased olevat lepingu vastu.
Mitte kõik Teaduste Akadeemia liikmed, huvitaval kombel just paljud põlevkivienergeetika spetsialistid, ei ole akadeemikute avaldusele alla kirjutanud. TA energeetikanõukogu koosseisu kuuluvatest akadeemikutest pole avaldusel Lembit Krummi, Arvo Otsa, Rein Kütneri ja Mihkel Veiderma allkirju. Energeetikanõukogust vaid kolm – Endel Lippmaa, Boris Tamm ja Anto Raukas on avaldust toetanud. TA Informaatika- ja Tehnikateaduste Osakonda kuuluvast 14 akadeemikust andis allkirja vaid 5.
Austatud härra esimees, lugupeetud Riigikogu liikmed.
Olen nüüd küllalt põhjalikult kirjeldanud seni toimunud protsesse, näidanud NRG tehingu plusse meie riigile. Olen ka üritanud vastata avalikkuses enim esitatud süüdistustele ja küsimustele. Nüüd tahan veel lühidalt esitada oma nägemuse arengute kohta, mis juhtuksid siis, kui Eesti riik täna otsustaks lepingut mitte jõustada:
Esiteks raskendaks Eesti oluliselt oma liikumist meie välispoliitilise prioriteedi – NATO – poole. Ütlesin juba viidatud aastatagusel arutelul Riigikogus: “Kindlasti ei taga lepingu allakirjutamine NRG-ga Eestile pääsu NATO-sse.” Nii on see ka täna. Ja ma ei saa ega taha olla oma väljenduses täpsem, kui öeldes: Meil on NATO-t vaja rohkem kui NATO-l meid. NATO kandidaatriikide pürgimused võivad nurjuda eelkõige nende endi, see tähendab siis Eesti enda tegevuse tulemusena.
Teiseks annaks tehingu ärajäämine praeguses faasis uskumatult halva signaali kõikidele potentsiaalsetele investoritele. Nii nagu meil on vaja NATO-t rohkem kui NATO-l meid, nii on ka Eestil välisinvesteeringuid vaja rohkem kui potentsiaalsetel investeerijatel meid. Tehingust loobumine annaks meie riigi usaldusväärsusele maailmas hoobi, mille valusust on võimatu üle hinnata.
Kolmandaks. Lähemaks 8 aastaks kavandatud investeeringud elektritootmise efektiivsemaks ja keskkonnasõbralikumaks muutmiseks on sellistes suurusjärkudes, et ilma välispartnerit kaasamata ei jõuaks Eesti pool üksinda neid kunagi teha. Seetõttu annab NRG tehing meile kindlust keskkonnaalaste investeeringute planeerimiseks.
Samuti on NRG-l head kogemused põlevkivile suhteliselt sarnasel pruunsöel töötavate elektrijaamade renoveerimisel Tshehhis ja Saksamaa idaosas. Aastatel 2001-2005 tuleb Narva jaamadel vastavalt aktsionäride lepingule investeerida 5,445 miljardit krooni (348 miljonit eurot). Need investeeringud lähevad uutesse kateldesse, aga ka asbesti kõrvaldamiseks süsteemist, lekete vältimiseks, tööle tuhajärvedega, heitekoguste seireseadmetele – need kõik on tegelikult ju investeeringud puhtama keskkonna nimel.
Kõige selle minemaviskamist ei saa ma parimagi tahtmise juures nimetada “talutavaks koolirahaks”, nagu on ennast väljendanud Keskerakonna esimees Edgar Savisaar. Vabariigi Valitsusel ei ole privileegi olla lahmiv ja populistlik. Ei ole meil võimalik ka unistaja kombel soovida , et kõik probleemid nõiavitsaga vehkides kaoksid ja Ida–Virumaal ühtäkki pudrumäed kerkima ja piimajõed voolama hakkaksid.
Energeetika ei ole lihtne ala. Seal on palju sotsiaalseid, finantsilisi ja tehnoloogilisi probleeme. Sõlmides ostu-müügilepingu vähemusaktsiate müügiks firmaga NRG suudame me optimaalseimal viisil arendada oma energeetikat.
Selle lahenduseni jõudmiseks on energiat kulutanud mitmed eri poliitiliste veendumustega valitsused, kokku varsti 6 aastat. Nüüd, kus me oleme lahendusele nii lähedal, ei saa meie, Vabariigi Valitsus, kes vastutab Eesti tuleviku ees, enam kuulda võtta utoopilisi plaane. Vabariigi Valitsus kuulas üleeile ära akadeemikute seisukohad ja veendusime velkord, et oleme õigel teel. Me viime protsessi lõpule, loomulikult arvestades kõiki neid nõuandeid, mis täna ja tulevikus kõlavad.
Austatud härra esimees, lugupeetud Riigikogu liikmed.
Vabariigi Valitsus on valmis andma Riigikogu liikmetele rohkem informatsiooni NRG tehingu kohta. Lepingud saavad Riigikogu liikmete jaoks avalikuks. Homsest teisipäevani saavad kõik parlamendiliikmed siinsamas Toompea lossis tekstidega tutvuda. Loodetavasti on 6 päeva selle info saamiseks piisav.
6 päeva, sest 29. augustiks taotleb Vabariigi Valitsus Riigikogu erakorralise istungjärgu kokkukutsumist. Siis võiks tänane arutelu veelgi asjalikumalt jätkuda.
Täna teid ja olen valmis vastama teie küsimustele.
