Märt Ots: gaasitrasside müügiga ei tõuse tarbijatele võrgutasud

Konkurentsiameti juht Märt Ots ütles täna majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis peetud gaasitaristu müüki puudutaval pressikonverentsil, et tuleb kummutada väärasusaam, et gaasitrasside müügiga võik tõusta tarbijatele võrgutasud, sest võrgutasu osakaal lõpptarbijahinnast on marginaalne.

"Tahan väärasusaama kummutada, nagu oleks gaasitaristu võrgutasudel suur osakaal maagaasi lõpphinnas. Elektrisektoris on rusikareegel, et lõpptarbijaelektri hinnast on elektrivõrgutaasudel väga suur osakaal. Maagaasi puhul on võrgutasud teistsuguste suurusjärkudega," sõnas Ots.

Ots märkis, et maagaasi puhul on keskmine võrgutasu täna 4,3 protsenti lõpptarbijahinnas, tegemist on keskmise protsendiga.

"Eesti suurim maagaasitarbija Iru elektrijaamad maksab vaid 2,2 protsenti oma lõpphinnast võrgutasudeks. Katlamajadel on see protsent 4,2 ning kodutarbija lõpphinnast moodustavad gaastaristu võrgutasud vaid 11 protsenti," lisas Ots.

"Kui räägime aga võrgutasu mõjust lõpptarbijahinnalele, räägime väga marginaalsest muutuses ja hinnatõusust ka gaasitaristu müügi puhul.
Olenemata sellest, millise hinnaga ka taristu müüakse, tasude suurenemine ei saa kindlasti olla suurem kui kaks korda tänane tasu," mainis Ots.

Euroopa Liidu ühine energeetikapoliitika nõuab, et 2015. aasta 1. jaanuariks oleks omandisuhete ja seadustega eraldatud gaasitarnijast ja müüjast gaasivõrgud. Tegemist on sammuga gaasituru avamiseks Eestis, millega seoses tekiks sarnaselt elektrituruga meile palju gaasitarnijaid, odavneks hind ning paraneks varustatus.

Hetkel kuuluvad kõik Eestis paiknevad gaasitorud ja gaasitarneõigused vene gaasitootja Gazpromi suurosalusega ettevõttele Eesti Gaas. 2015. aasta alguseks peab Eesti Gaas müüma maha oma põhivõrgud, mille hinnaks arvatakse olevat bilansiliselt 50 miljonit eurot.