Martin Helme: erakapitaliga oleks võimalik suur jupp Tallinn-Tartu maanteest hankesse panna juba järgmisel aastal
Täna teatas rahandusminister Martin Helme, et toetab suurte infrastruktuuriprojektide väljaehitamisel PPP rahastusmudelit (era- ja avaliku sektori ühisrahastus). See on vastuoluline, sest senised analüüsid on PPP projekte pidanud kallimaks, kui on seda riigi rahakotist rahastatud projektid.
Helme kommenteeris, et tema näeb PPP projektide eelist kolmes asjaolus: need on kiiremad, need toimuvad eelarve piirides ning kolmandana tõi ta välja, et ehitamiskulu jääb erasektori kanda ehk riigile ei lisandu täiendavat laenukoormust.
"Peamine põhjus, miks meie otsime PPP lahendust on see, et kuigi Eestil on ülimadal laenukoormus, siis ei võimalda meil seadusandlus suures mahus laenuraha kaasata ehitustesse. Kui me vaatame seda, et riigi poolt tavaliselt ehitavatel projektidel toimub väga suur kallinemine ja PPP projektidel seda ei toimu ning kui me hindame Euroopa kogemust, siis pole see alati reegel, et PPP projekt on kallim," sõnas Helme täna pärast valitsuse väljasõidu istungit Piusal.
"Ta võib olla vahel nii, vahel naa, see sõltub finantseerimisskeemist," nentis ta siiski.
"Minu soov on, et me osasid projekte rahastaks riigi võlakirjadega, ükskõik, mis selle raha hind on või kui kallis see nii tuleb, siis ta teenib Eesti inimesi, kui me seda intressiraha inimeste projektidesse kaasame," ütles Helme sootuks.
Ta selgitas, et tema teate peale hakkasid kiiresti levima väärarusaamad nagu võiks lähitulevikus olla Tallinn-Tartu maanteel teemaksud, kuigi tegelikult on projekti eesmärk see, et eraettevõtte ehitab näiteks teelõigu välja ja siis riik võtab selle kolmekümneks aastaks rendile. "See on kõige ehedam kasutusrent. Seejuures selle aja jooksul peab olema ka hooldus erasektori teha ning seda ei pane maanteeamet oma kalkulatsiooni sisse," tõi Helme välja, et maanteeameti analüüs, mis viitab PPP projektide kallidusele, on lünklik.
"Sama tempoga edasi minnes pole isegi 30 aasta pärast meil suured linnad omavahel 4-realistega ära ühendatud. Kalliduse väide on lahmimine, sest me saame valida, kas me ehitame neid kalleid projekte veel 30 aastat või me maksame 30 aasta pärast tänase ehituse hinda elukallinemise juures," jätkas ta.
"Tartu maanteel on olemas jupp, mida saaks välja ehitada, ta ootab ainult raha. Me just rääkisime Taavi Aasaga, et panna olemasolev jupp järgmisel aastal hankesse PPP skeemiga, mis on juba ära projekteeritud ning me võiks seda piloodina proovida,," sõnas ta.
Siiski nentis Helme, et seadusandlus on PPP projektide osas puudulik ning väga hoolikat kaalumist vajavad lepingud, mida erasektoriga riik sõlmima peaks. Ta tõi ebaõnnestunud PPP projektinäitena välja Tallinna koolide korrastamisskeemi (2005. aastal sõlmis Tallinn Oliver Kruuda ja Urmas Sõõrumaaga seotud firmadega PPP projekti, mille käigus maksti eraettevõtele hiigelsummasid koolide renoveerimise eest).
"Täna on suurusjärk Tallinnal Tartuga sama, mis teeb ühe kooli korraga korda, nii palju nagu neil seda raha on. Ma ei ole nõus, et see tuleb lõpuks kallim, sest Tallinnas on kõik koolid juba 10 aastat korras," lõpetas Helme.
