"Me peaksime alustuseks tegema seda, mida oleme juba kokku leppinud ning mitte leidma viise, kuidas suurendada integratsiooni," sõnas Helme eile Financial Timesile.

Siiski täpsustas ta, et EKRE ei ole selle vastu, et Eesti on Euroopa liidus või kuulub euroalasse.

Küsimused esitati Helmele enne seda, kui ta läks oma esimesele Euroopa rahandusministrite kohtumisele Brüsselis.

Väljaanne puudutas ka seda, et Helme on teinud kahetimõistetavaid valge ülemvõimu "OK" käemärke ning on hiljem eitanud nende tegemist või diskrimineerivat tähendust. "Kui keegi ütleb, et neid asju ei või öelda, siis mina vastan, et põrgusse sinuga!" sõnas ta.

Artiklis puudutatakse ka seda, et ministrina plaanib Helme vähendada alkoholi- ja kütuseaktiise ning ta on nimetanud Eesti tasakaalustatud eelarvepoliitikat absurdiks.

Siiski kinnitas ta, et kuigi ta tahab ära kasutada Eesti madalat eelarvedefitsiiti ning plaanib võtta laenu, ei taha ta, et Eesti rikuks Euroopa rahandusreegleid.

Rahaliit vajab ekspertide hinnangul struktuurireformi, et tugendada euroala riikide vastupanuvõimet kriisidele. Lisaks on Euroopa komisjoni hinnangul vaja tugevdada Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM), mis asutati majanduskriisi ajal. ESM-i funktsiooniks on tagada euroalariikide valitsuste ning neile laenusid jagavate pankade finantsstabiilsus.