Martin Helme: Taavi Aas esines lennuka fraasiga, aga ta eksib. Seisan selle eest, et Euroopa Liidu raha ei läheks Rail Balticule
Mart ja Martin Helme eilne arutelu Rail Balticu teemal sai täna vastulause Taavi Aasalt, nüüd omakorda selgitab Martin Helme oma vaadete tagamaid.
"Kui koalitsioon aasta eest kokku tuli, oli üks keerulisemaid kokkuleppe kohti Rail Balticu küsimus. Meie oleks tahtnud selle projekti kohe seisma panna, teised olid veendunud, et on üks hea asi küll. Lõpuks lepiti nii, et kui EL osalus väheneb (st meie rahaline panus suureneb), siis "vaadatakse projekt üle". Seda viimast sõnastust ma loodan, pole vaja tõlkida," kirjutab Helme Facebookis.
Rail Balticu peale on tema sõnutsi praegu juba kulutatud kümneid miljoneid, millest meie omaosalus on olnud enam-vähem 17 protsenti. "Seda raha on peamiselt kulutatud planeeringuteks, kaasnevateks projektideks (näiteks uus trammiliin Tallinnas või mõni viadukt suuremas liiklussõlmes) ja loomulikult PR-iks ja palkadeks. Pisut ka maade võõrandamiseks. Suuremaid asju tänaseni ehitatud pole. Üks põhjus on selles, et EL järgmine eelarveperiood on alles lahtine, seega on vastuseta küsimus, milline siis saab olema tema EL-i poolne kaasrahastus."
Täna EPLis ilmunud arvamusloos märkis Taavi Aas, et rahandusminister Helme seisis Euroopa Liidus uue perioodi rahajagamisel Rail Balticu eest niisama kindlalt, nagu Antant'i Läänerinne.
"Kolleeg Taavi Aas esines täna lennuka fraasiga, et mina kaitsvat RB projekti nagu Antante läänerinnet. Taavi on valitsuses RB suurim toetaja ja meil on sellest hoolimata väga hea läbisaamine. Antud väide on siiski eksitav," märgib Martin Helme. "Mida ma kaitsen, on võimalikult suur rahastamine EL-i vahenditest Eesti eelarvesse. Ja olen alati seisnud suhtluses nii oma Eesti kui Euroopa kollegidega selle eest, et raha peaks minema mitte RB-le vaid meie regionaalarengu ning põllumajanduse toetamiseks. Mida ma samuti võin vähimagi südametunnistuspiinata toetada on RB rahadest tehtavad infrastruktuuriprojektid, mis on kasulikud ja vajalikud meile isegi siis, kui raudteed ennast ei tule kunagi. Näiteks seesama lennujaama trammiliin."
Lõpetuseks lisab Helme, et üldiselt on selliste (üli)suurte projektidega nii, et kui neid täie jõuga kogu aeg ei toeta, siis nad kipuvad ise oma raskuse all kokku vajuma. "Seismine nagu Läänerindel, võibki olla see, mida vaja."
