Märtsis eksportisid Eesti ettevõtted kaupu jooksevhindades viiendiku ja importisid kolmandiku vähem kui eelmise aasta märtsis.
Märtsis eksporditi kaupu 8,3 miljardi krooni väärtuses ja imporditi 9,9 miljardi krooni eest. Väliskaubanduse puudujääk oli 1,6 miljardit krooni, mis vähenes eelmise aasta märtsiga võrreldes üle poole.

Kui tänavu jaanuaris vähenes eksport ja import aastaga vastavalt 28% ja 36%, siis märtsis vähenemine aeglustus. Eelmise aasta märtsiga võrreldes vähenes eksport 22% ja import 30%.

Väliskaubanduse käivete languse on põhjustanud nõudluse vähenemine nii Eesti siseturul kui ka peamistel sihtturgudel. Eurostati andmetel vähenes oluliselt kaupade eksport ja import jaanuaris-veebruaris kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. Liikmesriikide võrdluses oli suurim ekspordi langus Soomes, Maltal ja Rootsis ning impordi langus Leedus, Lätis, Eestis ja Rumeenias.
Peamised riigid, kuhu Eestist märtsis kaupu eksporditi, olid Soome (18% Eesti koguekspordist), Rootsi, Läti ja Venemaa. Enim mõjutas koguekspordi langust rahalises väljenduses kaupade väljaveo vähenemine Soome ja Lätti. Eksport suurenes vaid Kanadasse kütuste väljaveo suurenemise tõttu. Soome, Rootsi ja Venemaale eksporditi märtsis väärtuseliselt kõige rohkem masinaid ja seadmeid, Lätti mineraalseid tooteid, sh elektrienergia.
Peamised riigid, kust Eestisse märtsis kaupu imporditi, olid Soome (14% Eesti koguimpordist), Venemaa, Saksamaa ja Leedu. Enim mõjutas koguimpordi langust rahalises väljenduses kaupade sisseveo vähenemine Saksamaalt, Rootsist ja Soomest. Soomest ja Saksamaalt imporditi enim elektrilisi masinaid ja seadmeid ning Leedust ja Venemaalt mineraalseid tooteid, sh kütused ja maagaas.
Peamiste partnerriikide kaubavahetuse võrdluses tekkisid märtsis suurimad ülejäägid (eksport ületas importi) Rootsi ja Soomega ning puudujäägid Leedu ja Saksamaaga.