Masinatööstus: meie kõige tootlikum tööstusharu

 (1)
Masina- ja metallitööstus on suurim töötleva tööstuse tööandja.
Masina- ja metallitööstus on suurim töötleva tööstuse tööandja.Foto: Rene Altrov

Masina- ja metallitööstusel on väga oluline roll Eesti majanduses ning valdkonna majandusnäitajad räägivad iseenda eest: masina- ja metallitööstus on tööandjaks ligi kolmandikule tööstussektoris hõivatutest, 2/3 käibest moodustab eksport ning valdkonna lisandväärtuse ja tootlikkuse näitajad edestavad teiste tööstusharude omasid, kirjutab Eesti Päevalehe erileht Tööstus.

Kindlasti suudaks masina- ja metallitööstus oma näitajaid veelgi parandada ja enam tulu teenida, kui ettevõtjad koonduksid tõhusamaks koostööks ekspordi suurendamisel erinevatel sihtturgudel ning haridussektor valmistaks valdkonnale sobivat tööjõudu. Ettevõtete praegune äriedu sõltub paraku suuresti sellest, kui suuri riske ettevõtja endale lubada saab.

Õppijaid otsitakse tikutulega
Masinaehituse õpetamisel on Eestis pikk ajalugu. Tallinna Tehnikumis alustati masinaehituse õpetamisega juba 1918. aastal. Esimestena kaitsesid oma lõpuprojekte 1923. aastal masinaehitajad Konstantin Linquist ja Georg Liidemann.

Tänapäeval on noortel masina- ja metallitööst mugavamaid valikuid ning nendele erialadele peab peagi tikutulega õppijaid otsima. Valdkonnas on sobiva oskustööjõu ja inseneride puudus ning tihti ei vasta lõpetajate oskused tööandjate ootustele. Kui noored saaksid enne karjäärivalikute tegemist teada, mis tänapäevases tehases tegelikult toimub, mida tähendab mõiste lisandväärtus ja kuidas tekib raha, võiks see suunata noori ka masina- ja metallitöö erialasid eelistama.

Murekohti on valdkonnas omajagu, kuid need on ainult lahendamiseks. Ühel päeval hakatakse jälle Eestis ise tramme ja vedureid tegema ning noored insenerid teevad oma lõputöid uutest, põnevatest ja maailma muutvatest masinatest.

Kümnendik ettevõtluse ekspordikäibest
Masina- ja metallitööstuse valdkonna ettevõtted annavad umbes kümnendiku kogu ettevõtluse ja ligi veerandi töötleva tööstuse ekspordikäibest. Masinatööstuse harusse kuuluvad ettevõtted eksportisid perioodil 2012–2014 toodangut üle miljardi euro vääringus ning suurima ekspordi osakaaluga tegevusalad valdkonnas on mootorsõidukite ja haagiste tootmine ning elektriseadmete tootmine.

Siiski ilmnevad olulised erinevused masina- ja metallitööstuse tegevusalade lõikes – masinatööstuse haru on enam ekspordile suunatud (73% käibest) kui metallitööstuse haru, mille jaoks on välis- ja siseturg võrdsel määral olulised (pool käibest on seotud otseselt ekspordiga). Samas saame metallitööstuse puhul rääkida nn kaudsest ekspordist, mis statistilistes näitajates ei kajastu, st metallitööstuse toodang võib minna ekspordiks teistesse majandusharudesse kuuluvate ettevõtete toodangu osana.

Kõige vähem ekspordile suunatud on masinate ja seadmete remondi ning paigalduse tegevusala (45% toodangust eksporditakse).

Lisandväärtus kasvutrendis
Masina- ja metallitööstuse valdkonna loodud lisandväärtus on viimasel kümnel aastal olnud pigem kasvutrendis ning samuti on kasvanud valdkonna osatähtsus kogu ettevõtluses loodavast lisandväärtusest. Valdkonnasiseselt paistab lisandväärtuse jõulise kasvu poolest silma just masinatööstus (kasv ca 70%), mille osatähtsus valdkonnas on samuti tõusnud. Masinatööstuse lisandväärtuse kasv pärineb ligi 40% ulatuses elektriseadmete tootmise tegevusalalt, mis on ühtlasi üks kiirema lisandväärtuse kasvuga tegevusalasid (kokku kasv 110%).