Massiivne leke: Aafrika rikkaim naine kogus oma varanduse kodumaad Angolat jõhkralt lüpstes, pettes ja skeemitades

 (192)
Massiivne leke: Aafrika rikkaim naine kogus oma varanduse kodumaad Angolat jõhkralt lüpstes, pettes ja skeemitades
Foto: Scanpix

Täna avaldas maailma uuriv ajakirjandus rea artikleid, mis avavad Aafrika rikkaima naise, Isabel dos Santose rikkuse tekkelugu ja tagamaid.

Lekkinud dokumentidest – neid nimetatakse Luanda lekkeks – nähtub, et Isabel dos Santos kogus oma varanduse kodumaad Angolat ja sealseid inimesi jultunult pettes ja ära kasutades.

Isabella dos Santos pääses tulutoovate tehingute manu, kuna tema isa oli loodusvarade poolest väga rikka Lõuna-Aafrika riigi Angola president. „Äritehingud” hõlmasid maad, naftat, teemante ja telekommunikatsioonifirmasid.

Dokumentidest avaneb pilt, kuidas naisel ja tema abikaasal võimaldati kahtlastes tehingutes osta väärtuslikku riigivara, tunduvalt alla mõistliku hinna.

Dos Santos ise ütleb, et tema vastu esitatud väited on täiesti valed ja et Angola praegune valitsus on peab talle poliitilist nõiajahti.

Endise presidendi tütar elab Ühendkuningriigis, tal on Londoni kesklinnas mitu kallist kinnisvaraobjekti. Teda ja tema meest, Kongo päritolu kunstikogujat ja ärituusa Sindika Dokolat näeb sageli Londoni eksklusiivsetel üritustel, filmde esilinastustel ja moešõudel.

Angola võimud uurivad Isabel dos Santose korruptsioonikuritegusid, tema varad riigis on külmutatud.

Nüüd on BBC saanud juurdepääsu enam kui 700 000 lekkinud dokumendile miljardäri äriimpeeriumi kohta.

Enamik neist omandati Aafrika vilepuhujate programmi kaudu, pabereid uurisid ka Rahvusvahelise Uuritavate Ajakirjanike Konsortsiumi (ICIJ) liikmed: 37 meediaorganisatsiooni, sealhulgas The Guardian ja Portugali ajaleht L'Espresso.

Nafta

Seotud lood:

Üks kahtlasemaid tehinguid toimus Angola riikliku naftaettevõtte Sonangoli kaudu.

Isabel Dos Santos määrati 2016. aastal permanentses rahahädas oleva Sonangoli juhiks. Naftafirma etteotsa tõusis naine täna oma isa, Angola toonase presidendi Jose Eduardo dos Santose määrusele. Jose Eduardo dos Santos oli riigis võimul 38 aastat.

Lekkinud dokumentidest selgub, et 2017. aastal Sonangolist lahkudes kiitis Isabel Dos Santos heaks 58 miljoni dollari väärtuses kahtlaseid makseid Dubais tegutsevale nõustamisettevõttele Matter Business Solutions. Raha liikus suhteliselt mõistetamatutel põhjustel, ülekannete alused olid ebaselged. Vähe sellest, näiteks kaks enam kui 600 000 USA dollari suurust arvet olid täpselt ühesugused, täpselt ühe kuupäevaga, täpselt sama teenuse kirjeldusega, ent Isabel dos Santos kiitis need ikkagi heaks.

Teemantid

Ülaltooduga väga sarnane lugu käis ka teemanditööstuses.

Isabel Dos Santose abikaasa Sindika Dokolo sõlmis 2012. aastal Angola riigi teemantiettevõttega Sodiam lepingu, et ostavad kahe peale – pool Sodiamile ja pool Dokolole – osaluse Šveitsi luksusehete tootjafirmas De Grisogono.

Plaani rahastas aga ainult riigiettevõte Sodiam. Dokumentidest nähtub, et 18 kuud pärast tehingut oli Sodiam pannud skeemi 79 miljonit dollarit, samas kui hr Dokolo oli investeerinud vaid 4 miljonit dollarit. Vähe sellest, Sodiam määras talle tehingu vahendamise eest ka 5 miljoni euro suuruse edukuse-tasu, nii et ta ei pidanud üleüldse omaenda raha välja panema.

Maa

Lekkinud dokumentidest selgub ka, kuidas Isabel Dos Santos ostis 2017. aasta septembris Angola riigilt maad. Ta pidi jällegi maksma vaid väikese ettemaksu, kui tema ettevõte omandas presidendist isa määruste abil ruutkilomeetri rannaäärset maad pealinnas Luandas.

Lepingus öeldakse, et maa väärtus on 96 miljonit dollarit, kuid dokumentide kohaselt maksis tema ettevõte pärast seda, kui oli nõus ülejäänud investeeringud arendusse investeerima, ainult 5% sellest.

Telekommunikatsioon

Isabel dos Santos on suurt kasumit teeninud ka Angola telekommunikatsioonitööstusest.

Ta omandas 25-protsendilise osaluse riigi suurimas mobiiltelefonide pakkujas Unitel. Tema isa andis tallele firmale telekommunikatsioonilitsentsi 1999. aastal, Isabel dos Santos ostis firma järgmisel aastal ühelt kõrgelt riigiametnikult.

Unitel on maksnud juba miljard dollarit dividende, dos Santose osalus ettevõttes on väärt samuti miljard dollarit. Kuid see pole ainus viis, kuidas ta firmas raha lüpsis, käiku läks ka omajagu lamedam skeem.

Isabel dos Santos nimelt otsustas ettevõtte juhina, et laenab 350 miljonit dollarit vastasutatud ettevõttele, mille nimi on Unitel International Holdings. Ettevõtte nimi oli eksitav, kuna see polnud "päris" Uniteliga kuidagi seotud, omanik oli hoopis Isabel Dos Santos ise.

Seega, lekkinud dokumentidest nähtub, et Isabel dos Santos kirjutas andis iseenesele suure laenu, mida tuleb pidada ilmselgeks huvide konfliktiks.