Masu-aastate jooksul on majandus- ja ametialaste kuritegude arv kasvanud nii kiires tempos, et Harju maakohus on sunnitud enam-vähemgi normaalse töörutiini säilitamiseks panema majandusasju lahendama üha rohkem kohtunikke.

Eriti kurioosne seik tuli kohtumajas ette oktoobri lõpus, kui ühes tüüpilises majanduskuriteo kohtuasjas pidi toimuma eelistung. Paraku unustas kohtusekretär ühele osapoolele osa vajalikke dokumente saata ja seetõttu oli kohus sunnitud eelistungi ära jätma. Uus eelistungi aeg määrati aga täpselt aasta kaugusele.

Keerukad kuriteod

Harju maakohtu esimees Helve Särgava nentis, et kohus on tõepoolest langenud majandus- ja ametialaste kuritegude kasvuga kaasneva koormuse alla. „Kui eelmisel aastal jõudis meie kohtusse kokku 30 sellist asja, siis tänavu esimese kuue kuuga juba 20,” ütles Särgava.

Ka justiitsministeeriumi laien­datud statistikast nähtub, et majanduskuritegusid registreeritakse üha rohkem. Kui 2008. aasta esimese kümne kuuga pandi kirja 637 sellist kuritegu, siis sel aastal sama ajaga juba 960. See tähendab kolmandiku võrra rohkem. Nende seas on nii korruptsiooniasju, maksupettusi kui ka pankrotikuritegusid.

Lisaks tõi Särgava esile, et vähemalt sama kiiresti kui kohtusse jõudvate kuritegude arv kasvab ka üldmenetluste osakaal kõigist kohtuasjadest. Kolme aasta taguselt seitsmelt protsendilt on see tänavu jõudnud juba 14%-ni. Kokkuleppemenetluste, mille lahendamine võtab kohtus mitu korda vähem aega, osakaal on samal ajal vähenenud 31%-lt 19%-ni. „Üldmenetlusse tulevate asjade hulgas on just kaks põhiliiki: esiteks majandus- ja ametialased kuriteod ning teiseks rasked isikuvastased kuriteod ehk tapmised,” märkis Särgava.

Majanduskuritegusid iseloomustab tema sõnul eelkõige nende keerukus ning asjaolu, et ühes juhtumis on üldjuhul vähemalt kolm-neli süüdistatavat. „Kui ma vaatan järjest neid asju, siis siit tuleb viieliikmeline grupp, siit neljaliikmeline grupp. Ainult mõni üksik asi on ühe süüdistatavaga,” rääkis Särgava.

Et üha uued kohtuasjad ei tekitaks väljakannatamatult pikki järjekordi, on Särgava juba suurendanud majandusasjadele spetsialiseerunud kohtunike arvu. Uuest aastast läheb maakohus tema sõnul aga üle täiesti uuele süsteemile, ent enne kui asi saab ametlikuks, ei soovinud ta sellest rohkem rääkida.

„Mitte mingil juhul ei tohi juhtuda, et asja arutamine määratakse paari aasta kaugusele,” rõhutas kohtu esimees. Praegu kohtusse saadetavate asjade järjekord ei ole Särgava sõnul veel pikem kui aasta. „Võib juhtuda, et praegu kohtusse jõudva asja arutamine lõpetatakse järgmise aasta septembris, ent otsuse kirjutab kohtunik detsembri lõpuks,” nentis Särgava siiski.

Aas: majanduskuriteod on meie prioriteet

•• Riigi peaprokurör Norman Aas nentis, et viimastel aastatel on  registreeritud üha rohkem majandus- ning ametialaseid kuritegusid. Kuna nende uurimine on keskmisest keerulisem ja aeganõudvam, on paljudes jõutud süüdistuse esitamise ja kohtusse saatmiseni alles nüüd.

•• Peaprokurör kinnitas, et majanduskuritegude menetlemine on prokuratuuri ja uurimisasutuste prioriteet. „Kindlasti on käesoleval aastal suurema tähelepanu alla sattunud ka konkurentsi kahjustavate hinnakokkulepetega seotud kriminaalmenetlused,” märkis Aas. Kui viis sellist kriminaalmenetlust on praegu kohtus arutamisel, siis kümmekonnas asjas käib tema sõnul veel kohtueelne uurimine.

•• „Samuti on eelmise aasta lõpus ning käesoleval aastal jõudnud kohtusse mitmed majandusalased kuriteod, kus varasem kohtupraktika puudub, näiteks turumanipulatsiooni või siseteabe väärkasutusega seotud kriminaalmenetlused,” lisas Aas.

•• Ka Helve Särgava nimetas, et suur osa majandusasjadest on pretsedenti loovad, mistõttu võtab nende arutamine kohtus rohkem aega.