Vahteri sõnul korratakse 2005. – 2007. aasta buumi ajal tehtud vigu – maju ehitatakse ebasobivatesse piirkondadesse. “Praegu kerkib Tallinnas ja selle ümbruses vähemalt kümmekond kinnisvaraarendust, mille vastu ei peaks erilist ostuhuvi tekkima,” ütles Vahter.

“Peamine arendajate viga on vale asukohavalik – ehitatakse kohtadesse, millel puuduvad mõistlikud juurdepääsuteed või infrastruktuur – lasteaiad, koolid, poed, bussiühendus,” rääkis ta.

Head ei tähenda tema sõnul ka tööstushoonete ja angaaride kõrvale ehitatud elumajad. Ka päris Tallinna kesklinna ehitatakse kortermaju, mis on raudteele või liiklusmagistraalile liiga lähedal ja elukeskkonnana mitte kõige sobivamad. „Sellistele projektidele on ka heal ajal raske ostjaid leida,” märkis Vahter.

Raha pressib Vahteri sõnul peale mitte pankadest, vaid erasektorist. Kinnisvara on kuum ja tõmbab huvilisi teistest ärivaldkondadest kui ka tavakodanikke läbi ühisrahastuse. Kinnisvaraarendamisega proovivad kätt inimesed, kel pole varasemat kogemust. „Kui nii-öelda rumalat raha saab liiga palju, siis tehakse ebamõistlikke otsuseid,” rääkis Vahter.

“Väidetavalt on kinnisvara ühisrahastusse oma säästud pannud 10 000 eestlast. Kui majandus õitseb, saavad inimesed oma raha koos intressidega tagasi. Kui projekt läheb hapuks või turg langeb, võib oma investeeringust üpris lihtsalt ilma jääda,” lisas Vahter.

Kinnisvarahindade tõusuga kaasneb Vahteri sõnul kaks vastandlikku trendi – rumala raha pealevool ja ehituskvaliteedi paranemine. 90 protsenti Tallinna paarisajast uusarendusest on tema kinnitusel täiesti mõistlikud.

„Kuigi arusaamatuid projekte on juurde tulnud, siis on uute kinnisvaraarenduste keskmine kvaliteet parem kui kunagi varem. Majad lähevad järjest energiasäästlikumaks ja targemaks. Ehitusluba või laenu ei saa enam igaüks ning ehitajate ning arendajate professionaalsus kasvab,” rääkis ta.