Mati Kits ehitab kultusautot
Esimene R-12 nime kandev eksemplar sai valmis vahetult enne tänavust Motorexi, kus see kujunes näituse vaatamisväärsuseks.
Ligi kaks meetrit pikk mees on tagasihoidlikkus ise, ta ei hooli suurest tähelepanust. Intervjuuga nõustub pärast pikka veenmist. Ise põhjendab tagasihoidlikult, et autoehitus on eelkõige hobi ja alles siis äri. Tema kauaaegne tuttav, Autolehe peatoimetaja Margus-Hans Kuuse, nimetab Matit Don Quijoteks.
“Eks ta kinnisideega entusiast ole, kes teeb tänuväärt tööd. Iseasi, kas sellest ka äriliselt midagi välja tuleb,” tõdeb Kuuse.
Kuulsa Lotus Seveni sarnast lahtist sportautot ESTfield ehitav Valter Teppan nimetab portreteeritavat Eesti hobiautode alusvundamendi ladujaks, tänu kellele on ka nende firmal lihtsam tegutseda.
Mati Kitse nimi jõudis esimest korda avalikkuse ette 1993. aastal, kui vennad Nurmsalud sõitsid Vana Tooma rallil tema meeskonna valmistatud Vilgase-nimelise hobisõidukiga. Hiljem nimetati auto ümber Rexiks.
Plastkerega lahtist Rexi ehk R-10-t, mis suures osas koosnes pruugitud Lada osadest, valmis kokku üheksa. Kaks neist sõidavad siiani Portugalis.
##Kits on viimased viis aastat nokitsenud kahe uue projekti kallal. Sõidukid kannavad nimesid R-11 ja R-12, millest viimane on legendaarse sportauto Cobra koopia. Auto nimega R-11 on siiani viimistlusjärgus ning seda on Kits söandanud näidata vaid sõber Margus-Hans Kuusele.
“Sellel on oma nägu ja see ei kopeeri ühtegi teist sõidukit,” iseloomustab Kuuse mudelit.
Poolteist viimast aastat on Kits pühendanud Cobra koopia ehitamisele. Kahte nimetatud projekti on ta investeerinud juba pool miljonit krooni isiklikku raha. Auto ehitamiseks ning elamiseks on tulnud raha olemasolevate asjade müügist ning Rootsi puhastusseadmete esindamisest Eestis.
“Kui alustasin Cobra projektiga, müüsin osaluse puhastusseadmete firmas kaasosanikule,” räägib Kits. Tema hinnangul hakkaks investeering tagasi tooma, kui suudaks aastas müüa 5- 6 kerekomplekti, mille ostjad ise kokku panevad. Lisaks sellele peaks leidma ostja kahele valmisautole. Plussi loodab ta jõuda ehk kuue aastaga.
“Kerekomplekti hind on umbes 44 000 krooni ning juba kokku pandud auto maksaks
300 000 krooni,” räägib esikmudeli järgi nime saanud firma Rexer omanik. “Kui inimene viitsib ise komplekti kokkupanemisega vaeva näha ja saab odavalt kätte pruugitud auto mootori ning muu vajaliku, siis kujuneb hinnaks 70 000 krooni kanti.”
“Eestis valmistatud Cobra-detaile pole põhjust häbeneda – need on lääne analoogidest kvaliteetsemad, kuid samas odavamad.”
“Ühest küljest on tema projekt vapustav, teisalt tõsine ärimees vist irvitaks selle üle,” tõdeb Kuuse. “Annaks jumal, et keegi ei telliks talt 12 autot korraga, siis lendab projekt tootmisvõimsuse puudumise tõttu upakile. Asi peab vaikselt edenema.”
Cobra on kõige populaarsem hobiauto maailmas
Ameerika võidusõitja ja autokonstruktori Carroll Shelby loodud omaaegse superauto Cobra koopia on kõige populaarsem hobiauto maailmas, mida valmistab praegu mitusada kit car’ide tootjat.
Cobra lugu algas 1961. aastal, kui ameeriklane Selby otsis sobivat alusvankrit Fordi V8 mootorile ning valis selleks Inglise autotootja AC Cars Ltd. poolt pakutava aluse. Kolm aastat hiljem ilmavalgust näinud uus mudel Cobra 427 (võimsus 490 hj ja tippkiirus 265 km/h) kujuneski komplektautode peamiseks lähtemudeliks. Mati Kitse Toyota Supra kolmeliitrise mootoriga varustatud koopia arendab võimsust 239 hj ning selle tippkiirus on 250 km/h.
Esimene komplekteeritav auto ehk kit car oli 1957. aastal Inglise firma Lotus valmistatud kahekohaline Seven.
Kittidena valmistatakse enamasti kas omanäolise disainiga autosid, kallite ja tuntud sportautode ning antiiksete ja klassikaliste sõidukite koopiaid või siis eriotstarbelisi autosid.
Kit car’ide tootjaid on maailmas umbes paar tuhat, neist enamik asub Suurbritannias ja USA-s. Raivo Murde
