Matusetoetuseta viimne teekond tagasihoidlikum
Mullu suvel kaotatud riiklik 3000-kroonine matusetoetus, matuseteenuste käibemaksu tõus eelmise aasta alguse viielt protsendilt praegusele 20 protsendile ja masu on muutnud lahkunute ärasaatmise talitused senisest tagasihoidlikumaks.
„Veerandi või kolmandiku võrra on paljude jaoks jäänud matuseraha vähemaks. Seetõttu ostetakse odavamaid kirste, pärgade asemel valitakse lillekimp, mõned jätavad tseremoonia ja peied ära või siis loobutakse kõnepidajast ja muusikutest,” tõdes Tallinna krematooriumi juht Heigo Rohtla. Tema sõnul hoitakse kokku sealt, kust saab, kuid muldasängitamiseks tuleb kirst ikka osta. Tallinnas on praegu odavaim viis tuhastamine, mis maksab ilma tseremooniata umbes 5000 krooni, koos mälestusteenistusega alates 7000– 8000 kroonist.
Tendentsi, et inimesed hoiavad toetuse kadumise kui ka masu tõttu matuste pealt kokku, tõdes ka Tallinna matusebüroo tegevdirektor Toomas Daum. Tema sõnul on see eriti tuntav lillemüügis. Daumi väitel on matuseteenuste hinnad üle Eesti enam-vähem samad. Mulda-sängitamisega matuste puhul tuleb arvestada vähemalt 8000– 10 000 krooniga, millele lisandub kalmistule makstav tasu. Daumi teatel on vähemalt Tallinna kalmistutel ka see summa märkimisväärselt suurenenud. Tavamõõdus kirstu puhul küsitakse Tallinna surnuaedades 2400 krooni.
Tartu krematooriumi juhataja Andres Tõnissoo sõnul ei maksa masu siiski väga traagiliselt võtta, sest vanemad inimesed on enamasti kogunud kirsturaha juba valmis, et mitte jääda lähedastele koormaks.
„Kõige odavam puidust kirst, mida meie pakume, maksab 1900 krooni,” rääkis Tartu firma Puusärgid OÜ omanik Õie Mikkel. Tema andmetel maetakse Eestis inimesi ka tuhat krooni maksvates kirstudes, mis on valmistatud odavast lauast ja seest kangaga vooderdamata.
Mikkeli väitel kaalusid nad võimalust hakata vahendama Poolas valmistatud pappkirste. „Need on tehtud tugevast papist, kenasti vooderdatud ning näevad välja nagu tavaline puusärk. Loobusime sellest mõttest, kuna meie hinnangul ei pruugi eestlased seda omaks võtta,” lisas ta. Pappkirst maksaks 1000– 1500 krooni.
Maal matab kogukond
Matusebüroode juhtide sõnul püsivad maal vanad traditsioonid – lahkunu matuste eest hoolitseb kogukond. Külamehed kaevavad ühiselt haua ja naabrimees sõidutab lahkunu oma autoga surnuaiale.
„Isegi Tallinna lähiümbruses peetakse matuseid, kus omaksed pesevad ja panevad lahkunu kodus ise riidesse. Memm viiakse viimast korda tema lemmik-õunapuu juurde ja kohalik kirikuõpetaja peab hüvastijätutseremoonia,” kirjeldas Rohtla.
Rahvusliku mustriga puusärgid
•• Eelmisel nädalal andis Eesti matusetoodete valmistaja Barem OÜ teada rahvusliku vöökirja mustriga kaunistatud puusärkide sarja loomisest. Tootja väidab, et soovib sellega väärtustada rahvuslikku käsitööd ja mustrikirja.
•• Puusärkide sari on eesti matusetavasid arvestades tagasihoidlike ja soliidsete värvilahendustega. Ettevõtte juhatuse liige Kristjan Urvet selgitab, et tumesinise ja helehalliga vöökiri sobib nii siniste kui ka hallide kangastega. Pruuni ja beeži tooniga muster kantakse aga beeži kangaga kaetud puusärkidele. Põhivalikus on praegu vöökirjaga ääristatud servadega ja kaanel oleva ristimotiiviga mudel.
