Meediaäri suur tagasitulek: Eesti Päevalehe digileht teeb rekordeid
Eesti Päevalehel ja meie lugudel läheb paremini kui kunagi varem. Iialgi enne pole meie lood jõudnud nii paljude lugejateni, nii paljudes erinevates seadmetes ja vormides. Eesti Päevaleht ei ole enam ammu pelgalt paberleht, vaid meid saab katsuda, vaadata, kuulata, kogeda. Tänaseks päevaks on Eesti Päevalehel tellijaid rohkem kui kunagi varem ja see on lugejate tunnustus hästi tehtud töö eest.
Aastaid kuulutatud jutud ajalehtede hukust võib lõplikult ära lõpetada. Jõuline areng ja sihitud sammud sinnapoole, kus on meie lugejad, ja nende kvaliteedinõuete täitmine, mida lugejaid meid ootavad, on taganud selle, et Eesti Päevaleht mitte ainult ei jää ellu, vaid pulbitseb elust kirkamalt kui kunagi varem.
Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvaldi sõnul on Eesti Päevalehest saanud tänaseks midagi enamat kui pelgalt ajaleht.
„See on modernne ja hoogne digileht, kus lisaks artiklitele on võimalik vaadata videoid, kuulata pocaste, vaadata interaktiivseid illustratsioone ning kogeda lisaks ka meie korraldatud konverentse ja teatrietendusi. See kõik on viinud sinna, et väheneva tellijaskonnaga paberlehest on tänaseks kujunenud aina kasvava lugejahulgaga digileht. Ja see number kasvab pidevalt. Meil on tänaseks rohkem tellijaid kui Eesti Päevalehel kunagi varem on olnud,” ütles Soonvald.
1998. aastal ulatus Eesti Päevalehe paberlehe kogu tiraaž 49 000 -ni, mis on tänaseks langenud koguni 4 korda. See on trend, millega pistavad rinda kõik ajalehed üle maailma.
Ent viimasel kahel aastal oleme teinud Eesti Päevalehega väga selgeid hüppeid sinna suunas, et meie leht oleks midagi enam kui pelgalt ajaleht. Meie lugejad ei ole ainult need, kes lehitsevad meie paberlehte töö juures või haaravad selle hommikul postkastist. Meie lehte on võimalik lugeda igal pool – telefonis, arvutis, tahvlist, meid saab lugeda bussis, trammis, hommikul ärgates ja õhtul enne magama minekut. Me oleme värske sisuga oma lugejate jaoks alati olemas.
„Muutsime Eesti Päevalehes oma lugude avaldamise loogikat, et meie sisu oleks pidevalt värske ning käiks lugejate ootustega kaasas. Kui Eestis või laias maailmas juhtub midagi olulist, ei pea ootama hommikuni, et postiljon tooks uudistelehe, vaid meie ajakirjanike kirjutatud analüüse ja sissevaateid saab lugeda kohe, just siis, kui need on just nüüd ja just praegu olulised,” sõnas Eesti Päevalehe tegevtoimetaja Mihkel Tamm.
See kõik on viinud selleni, et lugejad, kes on paberist loobunud, on meie juurde tagasi tulnud. Kõikide tellijate peale kokku on Eesti Päevalehel tänaseks juba üle 50 000 tellija ületades nii 90ndate lõpu rekordilised paberlehetiraažid. See trend jätkub ning inimeste valmidus kvaliteetse ajakirjanduse eest maksta järjest kasvab.
Just selles seisneb oluline muutus ka laiemas Eesti meediatarbimises. Lugejad on hakanud online sisu rohkem väärtustama ning nad on valmis kvaliteetse sisu eest maksma. Juba ammu ei kehti enam online ajakirjanduse esimeste päevade majandusmudelid, kus tulu tuli peamiselt veebireklaamist. Täna kasvab tugevalt püsitellimuste vormistamine, just nagu makstakse Spotify või Netflixi eest. Hea ajakirjandus on saanud Eesti inimeste igapäeva osaks.
See annab Eesti Päevalehele, aga ka Eesti ajakirjandusele laiemalt, kindluse, et me ajame õiget asja ja meie lood lähevad inimestele korda. Et me oleme leidnud need teemad, mis meie lugejaid kannustavad ning aitavad igapäevast paremini aru saada. Digitellimuste kasvav hulk annab meediamajadele ka stabiilsema rahalise kindluse, millega head ajakirjandust üleval pidada, mitte ei ole enam nii väga reklaamirahadest sõltuv.
Eeskujusid üle maailma pole vaja pikalt otsida. Augustis teatas New York Times, et nende digitulud ületasid esimest korda ajaloos paberlehte tulu. Seda olukorras, kus koroonakriisi mõjul on reklaamitulu oluliselt vähenenud. Tulude kasv on tulnud peamiselt uutelt digitellimustelt. Ka Eesti Päevaleht tüürib jõudsalt selle sihi poole.
Kriisi ajal tõuseb meediatarbimine
Eriti hästi tuli kvaliteetse ajakirjanduse olulisus välja kevadisel koroonaajal, mil uudisteportaalide külastatavus tõusis lakke ning nõudlus usaldusväärsest allikast tulnud olulise info järele tõusis muljetavaldavalt. Ning Eesti Päevalehe digilugejate arv pole raugenud ka täna, näiteks eelmise aastaga võrreldes on epl.ee veebikülastuste arv kasvanud lausa 27%.
Ekspress Meedia tasulise sisu juht Merili Nikkolo ütles, et pole kahtlust, et väljaannete digitellijate arv kasvab iga kuuga. Nii nagu inimesed on harjunud maksma kodus interneti, telekanalite, muusika- ja videoteenust pakkuvate platvormide eest, on üha tavalisem, et siia nimekirja kuulub meediaväljaande digitellimus.
Nikkolo lausus, et lugejad on valmis raha välja käima digiväljaande eest, mis on usaldusväärne, informeeritud ning tugeva ajakirjandusliku kvaliteediga. Eesti Päevalehes ilmuvad nii rahvusvahelist kõlapinda saavad uurimuslood (näiteks rahapesuteemaline FinCEN-leke), tugevad arvamuslood ja analüüsid, aga ka inspireerivad intervjuud ja olemuslood, mille lugemisega on hea nädalavahetust sisustada. „Lugejanumbrid kinnitavad, et oleme õigel teel,” sõnas ta.
Veebiväljaanne annab toimetustele võimaluse pakkuda sisu mitmekülgsemalt kui paberleht seda võimaldaks. Nikkolo märkis, et Eesti Päevaleht otsib iga päev uusi lahendusi ja mõtteid, mida näidata videos, millest oleks põhjust podcastis rääkida, mida lugejale jutustada atraktiivsete graafikutega ning kuidas oma uudiskirja veelgi paremini üles ehitada.
„Uuendusmeelsus ja innovatsioon kuulub kaasaegse meediaväljaande igapäevaellu. Kõik ikka selle heaks, et olla jätkuvalt oma lugejate esimene valik,” lausus ta.
Eestis on meediavaldkonnas turuliider Ekspress Meedia – turuosa 40% ja kokku on meil üle 46 000 digitellija. Tänavu esimesel poolaastal oli just Eesti Päevaleht see, kes tõi Ekspress Meediale kõige enam digitellimusi.
