Meelik Kattago – “Järgmise Eesti” mootor
Mitme kandidaadi seast Strateegiliste Algatuste Keskuse (SAK) etteotsa väljavalitud Kattago kohta ütleb Eesti Panga president Vahur Kraft: “Mulle avaldas muljet tema märkimisväärne kogemus. Eeliseks oli kindlasti ka uue vaate olemasolu Eesti ühiskonnas toimuvale. Ja mitte vähetähtis ei olnud Kattago entusiasm, kuidas ta SAK-i tulevikku suhtus.”
Eestile on tähtsaim mõistus. Tõepoolest, Kattago läheb põlema, kui ta hakkab rääkima SAKi plaanidest, kuigi ta rõhutab, et ei pea oma kompetentsi veel piisavaks, et anda Eesti arengutele lõplikke hinnanguid. “Olen Eestis veel liiga vähe olnud.” Ta jätkab emotsionaalselt: ”mis on praegu Eestile kõige tähtsam? Mõistus! Ja niikaua, kui maailmas on valitsenud rusikavõim, polnud väikesel mehel eriti lootust oma õigust saada. Sama on üldjuhul kehtinud ka riikide puhul. Ainuke võimalus on mõistus. Minu teada on eestlaste keskmine IQ kusagil 130 juures, mis on sama kõrge kui ameerika astronautidel. Keskmisel ameeriklasel on see kusagil 100 juures. Ja see näitab, et Eestil on tohutu ajupotentsiaal.
IQ-st on aga üksi vähe, on olemas ka EQ – emotsionaalsuse iseloomustaja – ja inimese edukus sõltub nende korrutisest. Samas on IQ antud, EQ omandatav ja selles peitub Eesti arengu võti.”
##Edasi tsiteerib Kattago “Järgmise Eesti” ühte esinejat, Erik Terki: “Eesti on jõudnud investeerimispõhisesse majandusse ja ülesanne on jõuda innovatsioonipõhisesse majandusse.” Ja lisab, et tema ülesandeks on luua instrument, mis aitaks sellele eesmärgile kaasa. Idee on võtta üle parimad kogemused soomlaste SITRAst.“ Soomlased on SITRA abiga maailmale demonstreerinud, et neljakümne aastaga on võimalik tuua riik metsakolkast maailma innovaatika esirinda. Muidugi, täna ei ole aasta 1967 ja koht pole Soome, seetõttu ongi meie eesmärgiks üles ehitada 21. sajandi Eesti innovaatika “hüppelaud”, siin ja praegu”.
Tema kauaaegne hea sõber filosoof Mart Raukas peab Meelik Kattago kõige suurepärasemaks omaduseks vaimustumise oskust ja avatust.
“Ta on visiooniga inimene ja ta vaimustub sellest asjast, mida ta teeb. See on juhile üks tähtis omadus. Samas on ta alati meeskonnamängija, kellele pole tähtis suur nahktool ja tammepuidust mööbel.”
Meri jünger. “Eesti SITRA” loomise ideega 2000. aasta iseseisvuspäeval Estonia kontserdisaalis välja tulnud president Lennart Meri kuulutas: “Eestis on vaja sellist raha ja vaimuliitu, nagu on see Soomes SITRA!” Kattago peab ennast selle idee jüngriks ja küsib äkki: mis on innovaatilisus ja vastab: “Asju võib teha tavaliselt: tavaliselt halvasti, keskpäraselt ja hästi. Kuid asju saab teha ka ebatavaliselt, teistmoodi. Ja mina väidan, et ebatavaliselt keskpäraselt on võrratult parem kui tavaliselt hästi.”
Moskvas majandust ja Eesti Teaduste Akadeemias filosoofiat õppinud Kattago on olnud üle kümne aasta Ameerikas. Läks aastaks staĻeerima, kuid abiellus ja jäi palju kauemaks.
Koolitusraha lõppes, Kattago hakkas tööd otsima ning sammus otsejoones Wall Streetile. Koos sõbraga asutas seal finantsjuhtimise firma. Pooleteise aasta pärast sai ta kõne “pearahakütilt” (head hunter), kes värbas ta ühte maailma suurimasse finantskorporatsiooni AIG. Ja juhuslikult oli see Wall Streeti kontori kõrvalmajas. “Muidugi olin ma kõrvust tõstetud,” ütles Kattago. Aasta pärast sai ta aru, miks nad Eestist tulnud, kuu pealt kukkunud filosoofi tööle võtsid: firma otsis võimalikult mitmekesist töötajaskonda. “Kui sa lõpetad Harvardi, siis on suur tõenäosus, et AIG sind tööle ei võta, sest Harvard mõjutab inimeste mõtlemist liiga tugevalt ja ühes suunas.
Minu jaoks oli see tegelikult suur väljakutse: saada Wall Streeti “keldrikorruselt ülakorrusele”. Kui maailmale on Wall Street ärikeskus, siis tegelikult on ta ju lühike tänavajupp, mis algab kirikuga ja suundub jõkke.”
Kattago meenutab, et selles firmas sai ta ühe oma tähtsamatest õppetundidest.
“Üks kõrge ülemus kutsus mind pärast aastast tööd välja ja küsis, mida ma olen teinud. Rääkisin kirjutatud raportitest, kuid mind katkestati ja küsiti uuesti, “mida ma olen teinud?” Ja äkki mul avanesid nagu silmad, tähtis pole raportite kirjutama, tähtis on nende rakendusväärtus. Ja selle põhimõtte olen ma kaasa võtnud ka SAKi töösse.”
Meeldivad neli aastaaega. Juba pikemat aega mõtles Kattago Eestisse tagasituleku üle, kuna ühel hetkel sai Kattagol Ameerikast villand, sest “mulle meeldib näiteks Eesti ilm, mulle meeldib neli aastaaega. Olen elanud Californias ja kahe nädalaga sai kohutavalt villand sellest sinisest taevast ilma ühegi pilveta. See on igav!” Kattago hakkas otsima uut väljakutset. Mitmete variantide seast nii USAs kui Euroopas eelistas ta Eestit ja tuli siia koos oma naise Siobhani, kolme lapse ja uute ideedega.
“Abikaasa on väga rahul, ta on 1,5 aastat õppinud eesti keelt ja saab olmetasemel sellega väga hästi hakkama. Praegu õpetab Concordias sotsioloogiat ja politoloogiat. Talle meeldib siin.”
Kaheks suuremaks esimese aasta saavutuseks loeb Kattago Tallinna Sadama projekti ja diskussiooni käivitamist teemal “Järgmine Eesti”. Tallinna Sadama juht Riho Rasmann kiidab SAKi: “Arvan, et SAKi töö aitas sadama juhttiimil korrastada nende peades ja ka ümbritsevas keskkonnas ringlevat ideede kogumit sadama rollist ja luua arenguks hea raamistiku. Tasemel töö, äärmiselt sisukas kuid samas selges ja lihtsas eesti keeles. Tunnustus on ilmselt ka see, et oleme koostöös Sadama Operaatorite Liidu ja Transiidiassotsiatsiooniga tellimas neilt järgmist projekti.”
