Ameerika reklaamijate jultumuse põhjal näib, et miski pole püha. Telefon on pidevalt punane. Postkast on umbes. Rääkimata e-postist. Pakutakse laene, krediitkaarte, reise, ajakirju, mis iganes pähe tuleb. Teleris reklaamitakse retseptiravimeid nagu kiirtoitu.
Muidugi, reklaami pealetung ei tee veel Ameerikat eriliseks. Eesti ja muu Euroopaga võrreldes on pigem vahe reklaami tiheduses ja ulatuses. Selle kinnituseks on massiline retseptiravimite reklaami levik, mis on Euroopas, sealhulgas Eestis keelatud. Esmalt mõjub see võõrastavalt. Pikapeale hakkab ära tüütama.
Kohatu reklaam
Retseptiravimite reklaam tundub kohatu. Kas aastaid õppinud arstid ei ole paremad tegema otsuseid, milliste ravimitega inimesi ravida kui ravivajajad ise? Need reklaamid näivad mõttetud. Nii ühesugused. Igavad. Venitavad juba niigi pikad reklaamipausid teleris veel pikemaks.
Ometi ei arva ma, et minu ja teiste minusuguste eelistuste pärast peaks need reklaamid keelama. Reklaam aitab suurendada teadlikkust mitte ainult ravimite, vaid ka tervise kohta. Telerireklaam on vaid jäämäe veepealne osa. Sellega kaasnevad muud reklaami- ja infokanalid ei paista kohe silma. Ameeriklaste suur informeeritus tervisehädadest ning proaktiivne lähenemine haiguste vastu võitlemisel on... väga ameerikalik. Eestlase silmis kajastub see karikatuurina ameeriklasest, kes tarbib ohjeldamatult ravimeid iga väikse häda korral. Ameeriklaste ?ravimiihale? võib kinnitust leida statistikast. Keskmine ameeriklane kulutab ravimitele palju rohkem kui keskmine eurooplane.
Ent see on kõverpeegli pilt ameeriklastest. Ravimid on Ameerikas palju kallimad kui Euroopas. Ameeriklased tarbivad uusi kalleid ravimeid. Eurooplased manustavad odavaid koopiaravimid. Sellest tuleneb ka erinevus statistikas keskmise tarbija kohta.
Bostoni piirkonnas, kus olen viimased kolm aastat elanud, on ravimifirmade arendus- ja teadustegevus pidevalt laienenud. Šveitsi firma Novartis kolis oma üleilmse arendustegevuse peakorteri siia mõni aasta tagasi. Merck loobus oma arendustegevuse laiendamisest Saksamaal, eelistades Bostoni paar aastat tagasi. Ent see ei ole tingitud üksnes headest Bostoni ülikoolidest ja teadustöötajatest, vaid ka teadlikest tarbijatest, kes on nõus ja suutelised ostma uusi ravimeid.
Rohtu ei söö
Parem teadlikkus tervisest ja arusaam ravimitest suurendab inimeste peremehetunnet oma tervise üle. Ameeriklased laiendavad muistsete eestlaste hoiakut, et ?iga mees on oma saatuse peremees ja oma õnne valaja? ka oma tervisele. Retseptiravimeid võib reklaamida kui kiirtoitu. Ent ameeriklased ei tarvita neid nagu kiirtoitu. McDonald´sis pole retsepti vaja.
