Meelis Milder: oleme Baltikaga nagu mõnes halvas ulmefilmis
Meie rõivatööstuse lipulaev Baltika viskleb oma ajaloo viiendas kriisis (tegelikult on firma viimasest 18 aastast 12 kriisides olnud). Väikeinvestorid nurisevad, börsirahvas loobib pilkeid, roosa meedia mustab iga päev. Ettevõte on kõrini võlgades ja korralikus kahjumis.
Kunagine aasta ärimees Milder on nördinud, sest arvab, et talle tehakse liiga. “Nagu oleks kõik, mida ma teen, vale!” põrutab Milder.
Kuivõrd mudas ettevõte ikkagi on - kümne palli skaalal?
Panen hinde kuus. Tähtis on trend – kui oled raskelt haige olnud, kuid paranemas, tunned end veel suhteliselt halvasti. Aga juba palju paremini.
Oled suur ulmefilmide austaja. Kas ei käi Baltika ümber ka üks hirmus ulmekas, kus tuleb võidelda kollidega, kes ei tea kust oma orad välja ajavad?
Ulmekates on see kõik eemal, osapooled joonistuvad välja ja lõpp on selge – hea. Selles mõttes võime tõesti Baltika ümber toimuvat ulmekaga võrrelda.
On see hea ulmekas?
Sõpradele ma ei soovitaks. Kuna meil on pikk kriiside ja kriisides välismaailmaga suhtlemise kogemus, siis paljud asjad mind ei üllata ega pane pettuma.
Kas see on läbikukkuja tunne?
Kriitika meie tegevusele on ühekülgne ja subjektiivne. Sind hakatakse peksma või kiitma alati liiga hilja ning pekstakse ja kiidetakse alati liiga kaua – selline on meedia. Meie tunneme, et Baltika seis on paranemas ja oleme suhteliselt kindlad.
Kas tunnetad pahatahtlikkust Baltika suhtes?
(Pikk mõttepaus, sügav ohe) Kuidas seda nüüd öelda... kõigil on õigus oma arvamusele. Aga ma ei näe tasakaalu. Uudistest võib jääda mulje, et me ei saa millegagi hakkama - ei suuda ühtki poodi opereerida ega tooteid luua, rääkimata õmblejatele palga maksmisest. See pole ju nii! Meil on kasvav hulk lojaalseid kliente, müügid suurenevad, õmblejad ei jõua hetkel kõiki tellimusi täita. Jah, partnerid on murelikud. Kusagil Leedus on kaubanduskeskuse operaatorile raske selgeks teha, et me pole pildilt kadumas.
Täismahus artiklit saate lugeda tänasest Eesti Ekspressist.
