Meenutus: lahendamata massimõrv, mis muutis ravimitööstust igaveseks
Viimasel ajal on eriti autotööstuses ette tulnud väga suuremahulisi autode tagasikutsumisi. Heitmeskandaal ei ole veel sugugi läbi ning me ei tea veel, mida see endaga edaspidi kaasa toob. Erinevaid autotootjate valesid on välja tulnud veel. Kuid maailma ajaloo esimene suurem ühe toote tagasikutsumine leidis aset 1982. aastal. Tänaseni on selgusetu, kuidas selline koletu lugu juhtuda sai. Vandenõuteoreetikud töötavad siiani täistuuridel.
Läheme tagasi 1982. aasta 29. septembrisse. See juhtus USAs, Chicagos. 12-aastane Mary Kellerman tuli varahommikul vanemate juurde kurguvalu ja tatise ninaga. Nad andsid talle ühe valuvaigisti, Tylenoli, kapsli. Vanemad ei teadnud, et kapsli sees on ülimürgine kaaliumtsüaniid. Mary suri kell 7 hommikul. Nädala möödudes oli kogu riik paanikas.
Samal päeval suri 27-aastane postiljon Adam Janus südamerabandusse, aga peagi selgus, et tegemist oli tsüaniidimürgitusega. Kohale tulid tema vend ja vennanaine. Sündmuste traagilisus pani neil pea valutama ja nad ei tundnud end hästi. Nad mõlemad võtsid sisse ühe Tylenoli kapsli. Samast purgist, mida oli varem kasutanud Adam. Vend Stanley suri samal päeval. Tema naine Theresa kaks päeva hiljem.
Järgnevatel päevadel järgnes veel kolm kahtlast surma. Kõik võtsid vahetult enne surma Tylenoli.
Uurijail oli selge, mis surmasid põhjustas. See oli USA kõige populaarsem valuvaigisti Tylenol. Želatiini baasil tehtid kapslid olid väga populaarsed, sest nad olid libedad ja neid oli lihtne alla neelata.
Ravimi tootjaks on Johnson & Johnson, täpsemalt nende tütarfirma McNeil Consumer Products. Ettevõtte kiituseks peab ütlema, et nad võtsid olukorda väga tõsiselt ja reageerisid kiiresti. Tehti massiline hoiatuskampaania ning kutsuti tagasi üle 31 miljoni pudeli Tylenoli. Oktoobrikuus leiti mitmest Chicago piirkonna poest veelgi Tylenoli purke, mille puhul oli näha, et keegi on neid nö rikkunud. Neisse kaaliumtsüaniidi pannud. Õnneks ei olnud need jõudnud tarbijate kätte.
McNeill ning Johnson & Johnson kuulutasid välja, et maksavad suurt raha, kui neile antakse infot selle kohta, kes on mürgitamise ja mõrvade taga.
Tegu oli segase looga. Tootja väitis, et ravimi mürgitamine pidi toimuma pärast selle lahkumist tehasest. Politsei hüpoteesiks sai, et keegi käis ja võttis kaupluste ning apteekide riiulitelt Tylenoli pudeleid, avas need, võttis kapsli, sisestas mürgi, sulges pudeli ning pani toote riiulile tagasi.
Paraku ei ole tänase päevani selge, kes on selle koletu teo taga. Kahtustatud on mitmeid hiljem muude kuritegudega seoses kinni võetud inimesi, kuid tõendeid ei ole leitud.
Üks mees, James Lewis, väitis, et on Tylenoli-tapja ning nõudis Johnson & Johnsonilt 1 miljonit dollarit, et ta mürgitamise lõpetaks. Pärast pikka kassi-hiire mängu püüti mees kinni, kuid selgus, et ta ei saanud kuidagi Chicago mürgitamistega seotud olla. Mehele määrati väljapressimise eest siiski 20-aastane vanglakaristus.
Muutused sektoris
Enne traagilisi sündmusi oli Tylenoli käes USAs 35-protsendiline turuosa. Mõne nädalaga kukkus see 8 protsendile. Firma pidi tegutsema.
Nii arendaski Johnson & Johnson välja mitmeid lahendusi, mis pidid muutma ravimi pakendi ning tabletid ja kapslid turvalisemaks. Nad töötasid välja uue pakendamismeetodi, mis pidi välistama selle, et keegi suudaks ilma pakendit silmnähtavalt kahjustamata midagi sellesse sokutada. Selle üheks osaks oli fooliumist sulgur, mis on tänapäeval tavaline. Nendest sai tööstuse standard. Ka kapslid muutusid selliseks, mille sisu ei saanud muuta. Varem olid kapslid sellised, mida sai pooleks teha, selle sisu välja võtta ning asendada millegi muuga. Seejärel võis selle panna tagasi pakendisse ning keegi ei saanud aru, et midagi oleks teisiti.
Aasta pärast oli ettevõte ivesteerinud enam kui 100 miljonit dollarit ning Tylenol tõusis taas endistesse kõrgustesse. Endised kriitikud, kes arvasid, et Tylenol kaob, kiitsid nüüd ettevõtet selle eest, et nad juhtumi nii professionaalselt lahendanud olid. Nende toote tagasikutsumisest sai ärikoolides õpikujuhtum, mida toodi eeskujuks üle kogu riigi.
1983. aastal võttis USA kongress vastu nö Tylenoli seaduse, mis muutis föderaalkuriteoks toote rikkumise. 1989. aastal loodi tootjatele eeskirjad, mis tagaksid toodete rikkumiskindlaks muutmise.
Tylenoli juhtum ei ole lahendatud ning vandenõuteooriaid kerkib igal aastal. 2011. aastal ütles üks endine töötaja, et Tylenoli mürgitamine toimus siiski tehases. Mingit uurimist aga alustatud ei ole.
Tylenol oli aastaid müügil ka Eestis. Täna seda lettidel enam ei leia. Ravimiamet vastas Ärilehele nii:
"Tylenol'i seeria ravimitel on tõesti Eestis müügiload olnud, aga need on lõppenud juba ca 10 aastat tagasi, sest müügiloa hoidja ei soovinud neid uuendada.
Tylenolist on erinevaid variante, nn tavalise Tylenoli toimeaine on paratsetamool (Ameerikas tuntakse seda toimeainet ka acetaminophen'i nime all). Lisaks olid nt Eestis veel sellised Tylenoli preparaadid, mis sisaldasid lisaks paratsetamoolile teisi toimeaineid (pseudoefedriin, dekstrometorfaan või kloorfenamiin).
Ainult paratsetamooli sisaldavaid ravimeid on Eestis saada päris mitmeid, samuti on olemas mitmeid eelnimetatud ainete kombinatsioonpreparaate, mis on mõeldud palaviku, valu ning nohu ja/või köha sümptomite leevendamiseks."
