Sündmuskoht: sviit Londoni Ritzis. Aeg: kl 20:11, 6. september 2004. Üks osaline on Taani advokaat Jeffrey Galmond, kellele ta enda väitel kuulub hinnanguliselt üle miljardi dollari väärtuses Vene firmade aktsiaid. Teine James Hatt, endine Briti telekommunikatsioonijuht.

Hatt istutab oma külalise näoga varjatud kaamera suunas, mis salvestab nende 142-minutilise vestluse. Nad süütavad sigaretid. Rääkida on palju, nad töötasid 1990-ndatel Peterburis koos telekommunikatsiooni alal.

Galmond väidab, et on loonud Vene telekomiaktsiate portfelli, mis kuulub talle läbi Bermudal asuva Ipoc International Growth Fundiga seotud firmade.

Vestlus heidab valgust robustsele taktikale, mida kasutatakse Vene äris. See tõstatab ka küsimuse, miks on Mihhail Fridman pääsenud Putini Kremli raevust.

Fridmanil läheb hästi

Enamik Jeltsini-aegseid oligarhe on nüüdseks riigist välja surutud või koguni vangistatud. Kuid Fridmanil läheb hästi. Ta on üks Briti-Vene naftaühisettevõtte TNK-BP suurosanikke. Alfa Group, mille juhatuse esimees ta on, on tõsine tegija Vene panganduses ning rajab riigi suurimat supermarketiketti. Telekomi vallas kuulub sellele 33-protsendiline osalus riigi suuruselt teises mobiilioperaatoris Vimpelcom.

Pooleli on aga vaidlus, kellele kuulub veerand Venemaa kolmandast operaatorist MegaFon.

Vaidluse keskmes on kaks 2001. aastast pärinevat lepingut, millega Ipoc sai Vene ärimehelt Leonid Ro?etskinilt optsiooni osaluse omandamiseks MegaFonis. Ipoci sõnul takistati ebaseaduslikult katset seda optsiooni rakendada. RozŠetskin müüs samad aktsiad Fridmanile ja on öelnud, et talle avaldati survet.

Kui Ipoc algatas aktsiate endale saamiseks arbitraa?imenetluse, palkas Fridman detektiivibüroo Kroll Ipocit uurima. Alfa on hiljem esitanud kohtutele tõendeid, mis tema väitel kinnitavad, et Ipocit kasutatakse rahapesuks ja et Galmond polegi selle omanik. Ipoci ja selle telekomiinvesteeringute tegelik omanik olevat Leonid Reiman, kes on 1999. aastast Venemaa telekommunikatsiooniminister.

Reimanil on head sidemed. 1990-ndatel tutvus ta Peterburis töötades Putiniga. Ta oli üks esimesi, kelle Putin peaministriks saades Moskvasse tõi. Reiman on Alfa väiteid alati eitanud: ?Mulle ei ole kunagi kuulunud Ipoci osakuid. Ma ei ole kunagi olnud otsene või kaudne omanik.?

Üks Alfa esitatud tõendeid on ka hotellis Ritz tehtud videosalvestise transkriptsioon. Hatt ütleb lõpuks, et soovib kokkulepet. Viidates selgelt Reimanile, küsib ta: ?Seega on mu küsimus onu Leonidile väga lihtne: kas tahate, et ma võtaks Alfa raha vastu??

Galmond kostab: ?Ei, me ei taha. Ei Leonid ega mina taha, et sa võtaks Alfa raha vastu.? Ta ütleb, et Hattile kompenseeritakse ?iga dollar?, kuid selle tegemiseks läheb vaja ?vahendajat?.

Varem päris Hatt, kas Reiman tahab kokkulepet Alfaga. Galmond vastas: ?Ta ei taha fucking Alfat MegaFoni. Ongi kõik. Ja kui Fridman ei tunne nooti, peaks ta rääkima Hodorkovskiga ja Potaniniga ja veel mõne vennaga, kes istuvad väljaspool Venemaad. Ühega, kellele kuulub jalgpalliklubi, ja teisega, kes istub päikest nautides Marbellas ega tule Venemaale tagasi, ja veel ühega, kes istub siin Londonis, mängides poliitilist klouni.?

Rahapesu

Kaheksateist kuud hiljem räägib Galmond oma kontoris kahe ajakirjanikuga. Fuajees on Teise maailmasõja aegne kuulipilduja ning väljas seisavad kaks turvameest. Nagu paljudel Vene rikastel, tagab Galmondi julgeolekut turvafirma. ?Mul on kuus ihukaitsjat. Üks sõidab koos minuga,? räägib ta, ?ja autole järgneb teine, milles on neli-viis meest.?

Ta meenutab kohtumist Hattiga, kes ütles: ?Peame minema kuhugi vaiksesse kohta rääkima.? Galmond pani ette kohviku, kuid Hatt kutsus ta oma sviiti Ritzis. ?Teel masseeris ta kogu seda kompenseerimise ja nõuete teemat. See oli üpris ebameeldiv.?

Galmond räägib, et kohtus 3. juunil 2005 Moskvas Fridmaniga, kes pakkus kokkulepet. Kuid Galmond vastas oma sõnul: ?Kõigepealt andke mulle tagasi mu aktsiad ja siis võime rääkida. Ma ei saa läbi rääkida, kui mulle on relv vastu pead surutud.? Mõni päev hiljem esitas Alfa väited rahapesu kohta Saksa uurijatele.

Ipoc püüdis saada Bahama ja Briti Neitsisaarte kohtutelt tõkendit, et takistada Alfal aktsiaid müüa. Kumbagi katset ei saatnud edu, Briti Neitsisaarte protsess jõudis lõpuks välja territooriumi ülemkohtuna toimivasse Briti riiginõukogusse.

Ipoc on uurimise all Bermudal, mille rahandusministeerium nimetas kaks KPMG finantsnõustajat uurima Ipoci ja selle 11 sidusüksuse tegevust.

Arbitraa?imenetlused toimuvad nii Genfis kui ka Zürichis. Genfi tribunal on juba otsustanud 23% MegaFoni aktsiate osas Ipoci kasuks, kuigi Alfa väidab, et uued tõendid võivad viia menetluse taasavamiseni. Päevavalgele on aga tulnud tõendeid, mis võivad Galmondile ebamugavusi valmistada. Enamik neist pärinevad Saksa rahapesujuurdlusest.

Doris Moeller-Scheu Frankfurti prokuratuurist räägib, et juurdlus püüab välja selgitada, kas Saksa pangandushiiglase Commerzbanki Moskva haru aitas pesta kuritegelikku tulu Venemaalt. Juurdlus uurib ka, kas Eurokapitali nime kandva Frankfurti firma kontrollitavatel varadel on seos Venemaalt pärinevate miljonite dollarite pesemisega.

1996-2002 haldas Commerzbank vahendajate kaudu investeeringut Telecominvestis, mille varade hulka kuulub ka 31,3-protsendiline osalus MegaFonis. Telecominvesti asutas 1994. aastal Reiman koos partneritega Peterburis. Putini abikaasa Ludmilla juhtis 1998-1999 lühiajaliselt selle Moskva kontorit.

Osalus Telecominvestis kasvas, kui Vene riigiettevõtetele kuulunud aktsiapakke vähendati. Commerzbanki müümise ja tagasiostmise tehingud peitsid avalikkuse eest kasvava osaluse taga olevad isikud. 2002. aastal viidi 58,9-protsendiline osalus Telecominvestis Commerzbankist üle Ipoc Capital Partnersile.

Läbiotsimised on välja toonud materjale, mis tõstatavad Ipocile ebamugavaid küsimusi. Liechtensteini võimude poolt Bank von Ernsti ja kahest advokaadibüroost leitud paberid viitavad, et Reiman võib olla Ipoci varjatud omanik. Ipoci juhatuse liige David Hauenstein kinnitab riiginõukogule esitatud tunnistuses, et juhatus on otsustanud, et ?on saabunud punkt, kus ei saa enam kinnitada, et Galmond on Ipoci ainuomanik?. Kuid juhatus ei suutnud ka välja selgitada, kes on tegelik omanik.

Kellele Galmond vihjab

?? Mihhail Hodorkovski. Endine Jukose tegevjuht. Kannab Siberi vangilaagis kaheksa-aastast karistust pettuse ja maksudest kõrvalehiilimise eest.

?? Vladimir Potanin. Kontrollib maailma suurimat nikli- ja pallaadiumitootjat Norilsk Nikkel.

?? Roman Abramovitš. Chelsea jalgpalliklubi omanik. Müüs naftafirma Sibneft möödunud aastal Gazpromile. Venemaa rikkaim.

?? Vladimir Gussinski. Lõi impeeriumi Media-Most, kuhu kuulus ka telekanal NTV. Põgenes Venemaalt pärast tüli Putiniga. Omab villat Marbella lähistel.

?? Boris Berezovski. Ehitas äriimpeeriumi, kuhu kuulusid Aeroflot, Sibneft ja televisioon. Põgenes Suurbritanniasse pärast Putiniga tülliminekut.