Jäämurdja Tarmo meeskond soovib laevaliikluse juhtimise keskuse haldusest minna tagasi veeteede ameti alluvusse, vastasel korral hakkavad meeskonnaliikmed massiliselt töölt lahkuma.
Selle aasta algusest läks jäämurdja Tarmo haldusreformi käigus laevaliikluse juhtimise keskuse alluvusse ning seejärel hakkasid kapten Mart Sulsi sõnul kohe probleemid tekkima.
"Palka polnud meil võimalik kärpida, sest need on määratud kollektiivlepinguga, kuid vähendati meeskonnaliikmete päevast toiduraha ja puhkepäevadeks ei eraldatud üldse enam raha, mis tähendab meestele vähemalt 500 krooni kahju kuus," lausus kapten.
Sulsi kinnitusel on kuus meeskonnaliiget juba töölt lahkunud ning paljud tahavad seda teha. "Meie palkade juures on uut kaadrit leida äärmiselt raske," nentis kapten. Madrus teenib jäämurdjal keskmiselt 2000 krooni kuus.
Meeskonna vähenemine vastu suve mõjutab otseselt Tarmo tööd talvel. Vanemtüürimees Pekko Piiber ütles, et mehed töötavad terve suve, et suurt laeva talveperioodiks ette valmistada. "Tundub kummaline, kuid ka meie kliimas on inimesi, kes paistavad kahtlevat jäämurdja vajalikkuses," nentis ta.
Kõik Tallinna saabuvad laevad maksavad jäämurdjamaksu ja kapteni sõnul teenib jäämurdja talvega umbes 14 miljonit krooni kuus. 35 miljonit Soome marka maksev laev on liisitud Soomest ning on ikka veel veeteede ameti halduses, sest Soomest pole tulnud vastust taotlusele viia jäämurdja laevaliikluse juhtimise keskuse haldusse.
"Laev on juba 34-aastane ja selle korrashoiuks tuleb pidevalt vaeva näha," ütles Suls. "Uus jäämurdja läheb riigile maksma ligi miljard krooni."
Tarmo meeskonna juhid märkisid ka, et haldusreformi üks eesmärke oli riigiametnike vähendamine, kuid nemad vormistati riigiametnikest ümber lepingulisteks töötajateks ning mingit koondamist pole tegelikult toimunud. "Riik pole midagi võitnud, meie ainult kaotame," lausus kapten.
KRISTI MALMBERG
