Meie ärimehed võtavad Musta mere äärest oma teist kasumit
Rumeenias on kuum, tõeliselt kuum: jalg astub asfaldisse augu, päikese käes näitab termomeeter 37 plusskraadi. Ja kuum on ka Rumeenia kinnisvaraturul, kus lääne pankade invasioon ja järjest atraktiivsemad eluasemelaenu pakkumised on tõelise sauna kütnud. Rahvas nõuab aina enam uusi kortereid, seetõttu on vähemalt pealinnas Bukarestis käimas tõeline maatükkide osturalli ? kohal on Iisraeli, Hispaania, Saksa, Itaalia ja nüüd ka Eesti ärimehed.
Aaviksoo ja tema äripartner Ciprian Lopata istuvad konditsioneeriga varustatud nooblis korterkontoris ?rikaste kvartalis? nimega Herastrau ja rüüpavad päikesevalguses hommikukohvi. Just siin hautakse äriplaane ja strateegiaid, milliseid krunte osta, milliseid mitte ja kust ostuks raha võtta. Siit vaid paar maja edasi on Lukoili peakontor ning Rumeenia rikkaima inimese Ion Tiriaci holding-firma residents. Mõned sammud edasi avaneb vaade lummavale Herastrau järve promenaadile, mille sarnast annab Euroopast otsida.
Esimene ost tehtud
?Ma ei teadnud aasta tagasi Rumeeniast mitte midagi. Ja ei tahtnud ka teada,? tunnistab Aaviksoo. Nüüd on ta koos kolleegidega teinud esimesed ostud ? ostetud on 10 miljoni euro eest maad. Bukaresti äärelinnas ? Tallinna mõistes Mustamäel või Õismäel ? kerkivad peagi kolm korterelamut kokku 300 korteriga. Korterid müüakse hinnaga 1000-1200 eurot ruutmeetri kohta ning projekt tõotab kahekordselt tagasi tuua. See aga on alles algus.
Herastrau lukskorterite ja villade piirkonnas, Bukaresti Kadriorus, kuhu IPC on end sisse seadnud, ei saa korterit alla hinna 2500 euro/m2. Bukaresti ?mägedel? võib siiski leida midagi ruutmeetrihinnaga 800 eurot. Kes alla selle maksta tahab, võib sama hästi kui puu all elada, ehkki veel umbes aasta tagasi sai 500 euroga korraliku korteri ruutmeetri. Aastaga on kinnisvara kallinenud 30 protsenti, maa on viis korda kallim kui kolm aastat tagasi.
Lopata räägib, et Bukaresti turul oleks kohe-kohe vaja mitukümmend tuhat uut korterit, eelmisel aastal ehitati neid aga vaid 600. Bukarestis elab umbes 2,5 miljonit inimest ja laenuvõimelisi hinnatakse neist olevat üks protsent ? välisfirmade töötajad, kes teenivad kõrgemat palka. Keskmine palk ? ametlikult umbes 260 eurot kuus ? on Rumeenias enam kui kaks korda väiksem kui Eestis. Samas tuleb see järjest enam ümbrikutest välja, täpselt nagu Eestis aastate eest.
Pangad hakkasid Rumeenias kolm aastat tagasi üldse kodulaenu pakkuma. Intress oli siis üle kümne protsendi. Nüüd on terve linn täis jõulist laenureklaami, kus intressiks pakutakse viie protsendi ringis. Samas on eraisikute laenukoormus riigis koomiliselt väike ? üheksa eurot inimese kohta (Eestis 2000 eurot inimese kohta). ?Tegija on see, kellel on külmkapi või mikrouuni liising,? märgib Aaviksoo.
?Vanemad Ceausescu aja inimesed ihkavad paremat elu, uut kodu ja enne surma osta endale uus Dacia Logan (mille hind algab 5000 eurost),? räägib Aaviksoo. Bukarestis on silma järgi peaaegu pooled autod just Darcia margiga. Renault ja Nissani kontserni kuuluvale Daciale on Rumeenia kodumaa, kusagil mujal neid ei toodeta.
Sisuliselt on läbi arutatud kõik ligi 500 maa müügipakkumist, mis korraga üleval on. Korraga käib töö tehingute kallal, mille kogumaht küünib 150 miljoni euroni. ?Rumeenias on praegu aeg hullupööra maid kokku osta, mõne krundi võiks kohe pimesi ära võtta,? räägib Aaviksoo. Sest kauaks jätkub neid vanu räämas tootmiskomplekse, mida investorid jahivad magusate maatükkide omandamise pärast. Tõsi, ega see kokku ostmine niisama lihtne pole, mõnda tehingut võib haududa aasta aega, tehes selleks 20 tundi päevas tööd.
Üldiselt räägivad kõik inimesed vestlustes varem või hiljem sellest, kuidas kodutu koer kord Bukarestis ühe jaapanlase ära tappis. Seejuures pole selge, kas õnnetu ohver ehmatas surnuks või jooksis verest tühjaks. Aaviksoole meeldib aga rääkida hoopis kahest asjast. Esiteks sellest, et eestlased, erinevalt näiteks sakslastest, teavad oma kogemusest suhteliselt hästi, mis Rumeenias toimuma hakkab ning see on neile turul tohutu eelis. Rumeenia majandus on ju umbes samas seisus, mis seitse-kaheksa aastat tagasi Eesti oma. Aastas ehitatakse käputäis uusi kortereid, ometi räägivad kohalikud meeletust kinnisvarabuumist. Enamik bukarestlasi elab 10-12-kordsetes paneelmajades, mis on 20-30 aastat vanad.
Teine Aaviksoo lemmikargument on Rumeenia turu suurus. Meest paneb muigama, kuidas Eestis mõni ettevõtja maadleb ja ärpleb kaheprotsendilise turuosa pärast. Saavuta Rumeenias 10-protsendiline turuosa ja sul on poole rohkem kliente kui Eestis elanikke! Eesti on Rumeenia mõistes üldse vaat et üks Bukaresti linnaosa. Ja võimalus äri teha vaatab Rumeenias igal nurgal vastu. Aaviksoolgi on tegelikult ooterezŠiimil rida projekte, sealhulgas mobiilinduse vallas. ?Need ootavad õiget aega,?ütleb ta.
Imeline eurofänlus
On tõenäoline, et 1. jaanuaril 2007 astub Rumeenia Euroopa Liitu. Seda toetab ka 70 protsenti elanikest. Eurofänlus on imestusväärne ? linnast väljas näeb suvalise talumaja õuel uhkelt Euroopa Liidu lippu lehvimas. Liitu astumiseks vuntsitakse juba hoogsalt üles ka Bukaresti.
Samas kubiseb riik vastuoludest. Ajalooline lõhe rikaste ja vaeste vahel on endiselt väga suur, Daciate armee vahel näeb tänavatel üksikuid Lamborghinisid ja Ferrarisid. Kerjuseid, sante ja neid, kes vägisi aknapesuteenust pakuvad, on terve Bukarest täis.
Vastuolu on selleski, et ühelt poolt vaevleb see ühiskond justkui meeletu alaväärsuskompleksi küüsis. Isegi rumeenlased ise usuvad seda, mis neist räägitakse: tegemist on prostitutsiooni ja korruptsiooni ja mitte midagi väärt inimeste maaga. Neil näib olevat justkui piinlik, et nad ei ole oma maad ise arendanud, samas tunnustavad neid, kes väljastpoolt seda tegema tulevad. Teisalt on aga haridustase riigis äärmiselt tugev, igal aastal tuleb ülikoolidest tuhandeid ja tuhandeid IT-spetsialiste, insenere, arste. Kõikidel neist on inglise ja paljudel ka prantsuse ja saksa keel suus ning kõik nad on valmis maailma vallutama. Riigis on juba ammu 3G mobiiliteenused, mis Eestis alles lapsekingades, samuti ei ole Digi-TV seal mingi uudis. Interneti kasutab umbes viiendik ehk neli miljonit inimest.
Üks asi on Rumeenias peaaegu veel siiski väga paigast ära: see on töö efektiivsus. Igas firmas ja isegi korterelamus on mingil põhjusel turvamees, ehkki Bukarestis võib südaöösel ringi jalutades tunda end vähemalt kümme korda turvalisemalt kui öises Tallinnas.
Aaviksoo, Lopata ja kolmas partner Indrek Elhi on koondunud firma IPC Real Estate taha, kõiki mehi ühendab firma Tallinna Prügila, mille nõukogus omal ajal oldi ? Aaviksoo Tallinna abilinnapeana, Elhi ja Lopata prügila enamusosaniku Cleanaway huvisid kaitsmas. Loodud masinavärk töötab kui õlitatult: Aaviksoo hoolitseb investorite leidmise eest. Kutsub potentsiaalseid välisinvestoreid Bukaresti, poputab neid korralikult, viib headesse restoranidesse, sõidutab ringi. Noil päevil võõrustatakse näiteks Läti suurärimeest Vitalis Gavrilovsi koos perega, ta on ravimifirma Grindeks suuremaid omanikke ning endine Aldarise õlletehase president. Mehel silmad põlevad õhtusöögilauas ? see maa on talle rääkinud enda eest.
Lopata, Riias elava rumeenlase ülesanne on IPC äris tehinguteni jõuda, maa müüjate ja advokaatidega läbi rääkida. Aaviksoo nimetab Lopatat kohutavalt heaks ja kannatlikuks müügimeheks. Pole ka ime, Lopata müüs kunagi hambapastat ? töötas nii Procter & Gamble?is kui ka Palmolives Balti regiooni juhina. Kui teinekord Aaviksoo kärsitult küsib, miks juba tehinguni ei jõuta, vastab Lopata: ?We have to dance a little bit more.? Ehk peame veel veidi müüjaga ?tantsima?. Maa ostmise teeb keeruliseks müüjate üles kruvitud hinnaootused olukorras, kus hinnad tõusevad iga nädal. Oma töö lihtsustamiseks on Lopatal Rumeenias alati kaasas karp Kalevi või Laima komme. PricewaterhouseCoopersi taustaga Elhi ülesanne on tehingu kasulikkust analüüsida, seda oskab kuus aastat audiitorina töötanud mees imehästi.
Kaks triot
IPC põhitriole sekundeerib veel teinegi trio, mida ei saa alahinnata. Sinna kuulub IPC ?oma mees? kohalikus riigiaparaadis, endine Rumeenia tervishoiuminister ja praegune parlamendisaadik Ovidiu Brinzan. Tegemist on Rumeenia Toomas Vilosiusega, meditsiinitaustaga ärimehega, kes siirdus poliitikasse.
Ahelsuitsetajast endise terviseministri Brinzani kontor on maailma suuruselt teises majas Pentagoni järel ? Rumeenia parlamendihoones, mille Ceausescu 1980-ndatel suurusehulluses püsti pani. Uksed on umbes neljameetrised ja kardinad pea sama pikad kui üheksakordne kivimaja.
Brinzani eesmärk on toetada hea sõnaga Aaviksoo ja Co kui Balti investorite niigi kõrget reputatsiooni ning avada ehk mõni uks, mille avamisega võõramaalased hätta jäävad. Seaduslikkuse piires loomulikult. Aga mis saabki valesti minna, kui eksminister ütleb, et soliidsed inimesed tulevad Baltikumist, võtke neid hästi vastu. Ega Baltikumist ja Skandinaaviast Rumeeniasse palju kapitali tulnud pole, üksikute näidete seas Akeri laevatehas ning VP Market, kes apteegiketiga küll põrus, ent kaupluseketiga töötab kenasti.
Suure tõenäosusega on kõigi hoonete loomise juures, mis IPC projektide nimistusse kuuluma hakkavad, Eesti naise võtnud kohalik arhitekt Iulius Christea. Saksamaal ja Prantsusmaal sadu kortermaju disaininud mees on loonud oma firma ning käib aeg-ajalt Eestis koos perega puhkamas ja suvekodus muru niitmas. Christea teab hästi, et Bukarest oli ?väike Pariis?, enne kui diktaator segi pööras ja linna kõledaid kivist kortermaju täis ehitas. Seetõttu meeldibki rumeenlastel küsida: ?Kuidas linn taas ilusaks saab?? ja ise sellele küsimusele vastata: ?Loodetavasti tuleb maavärin.?
Kolmas liige taustatrios on punktuaalne autojuht Dan, kelle käsutuses on Rumeenias vist ainuke Eesti numbriga auto. Mees sõidutab külalisi mööda linna ning IPC inimesi lennujaama ja kesklinna vahet. Eesti numbrimärk on teatud nuhtluseks ? reeglite tõttu peab ta iga kolme kuu tagant üle piiri sõitma. Nii sõidabki mees aeg-ajalt 60 kilomeetri kaugusele Bulgaariasse. Bulgaaria on tõepoolest lähedal, lähemal kui Must meri kuulsa Constanta kuurordiga, kus naised pidid olema nii ilusad, et pole sõnu. Aga Bulgaaria teeb ettevaatlikuks. ?Selles slaavi riigis on jõuline Vene maffia. Ainuüksi eelmise aasta jooksul tapeti seal väidetavalt tuhat ärimeest,? teab Aaviksoo.
Hinnangud
Jaan Puusaag, Krimelte tegevdirektor
?? Müüme Rumeenias kogu oma sortimendi tooteid (ehitusvahud ja -hermeetikud) kohaliku maaletooja kaudu, kes varustab jaevõrku. Kogused ei ole märkimisväärsed, ent arvestades turu arengut võime olla optimistlikud. Praegu tuleb Rumeenia turul lihtsalt kohal olla, et mitte rongilt maha jääda. Sinna tormatakse ummisjalu kõikidest Euroopa otstest, arvestamata turu nõudluse või ostujõuga. Suured jaeketid panevad joonelt üle riigi püsti 20 kaubanduskeskust, ilma suurema plaanita. Lihtsalt, et olla kohal. Ja sellised ketid, näiteks Carrefour või Metro, ei jõua Eestisse ilmselt kunagi.
Viljar Arakas, Arco Vara juhatuse esimees
?? Nagu teistelgi Ida-Euroopa turgudel, oleme ka Rumeenias ringi vaatamas. Kui leiame õiged partnerid, siis on meie eesmärgiks ärimudel, millega Eestis oleme edu saavutanud, sinna kopeerida. Nagu Eestis toimus, tõotab ka Rumeenias Euroopa Liiduga ühinemine positiivse tõuke anda.
Joakim Helenius, investeerimispankur
?? Trigon Capital tegutseb Rumeenias läbi fondide, aga jälgime turgu ka võimalike välisinvesteeringute tegemise vaatenurgast. Sealsete võimaluste suhtes olen positiivselt meelestatud. Rumeenia on üsna alaarenenud võrreldes viimases laines Euroopa Liitu astunud riikidega, ent asjad paranevad vaikselt. Probleeme on veel korruptsiooni ja läbipaistvusega. Infrastruktuur on seal viletsamas seisus kui Eestis 15 aastat tagasi.
Eesti IT-firma juht: tööjõu pink on siin meeletult pikk
Julge sammu on Rumeenia turul teinud Eesti IT-firma Webmedia, kes kohaliku tegutseva ettevõtte ostuga on end vaikselt turule sisse söömas.
Webmedia Rumeenia tegevjuht Marius Arras, kes seitse kuud on tundmatus riigis mässanud ning 15 inimesega kontorit juhtinud, rääkis Ärilehele kividest ja kändudest, mis üle elatud. Ent vihjas ka võitudele, mis ees terendavad.
?? Kuidas Webmedia Rumeeniasse sattus?
Möödunud aastal võtsime kohaliku firma üle, selle aasta algusest töötame kahel suunal: esiteks tegutseme arenduskeskusena Webmedia Baltikumi ja Skandinaavia klientide jaoks ning teiseks oleme partneriks kohalikul turul tegutsevatele firmadele. Selle aasta eesmärk on võita suurte klientide usaldus, sest Põhja-Euroopast pärit firma ei ole suurte rahvusvaheliste gigantide kõrval just esimene valik mitmemiljonilisele kliendibaasile.
?? Mis ühte IT-firmat sel turul võlub?
See, et igal aastal tuleb ülikoolidest 5000 informaatika kõrgharidusega lõpetajat. Eestis töötab kogu sektoris kokku ainult 2500 inimest. Tööjõuturul on meeletu valik spetsialistidest, sarnase kogemusega inimesi on Baltikumist pea võimatu leida. Rumeenia kõrge tehnilise haridustaseme on maailma suured IT-gigandid eesotsas Oracle, HP, Google, Amazoniga ära tabanud ning samuti oma tarkvaraarenduskeskused siia rajanud. Kohalikud firmad on Baltikumi ja Põhjamaadega võrreldes suuremad ? mõni telekomioperaator saab siin kvartalis rohkem kliente juurde kui Eestis elab inimesi.
?? Kuidas Webmedia suurte tegijatega tööjõu pärast võitlust peab?
Pikalt valitses siin turul kullaotsija mentaliteet, kus 100-eurose palgalisa pärast oli suur osa töötajatest valmis sisuliselt päeva pealt lahkuma. Ühelt poolt on see meile võimalus kahe nädalaga komplekteerida väga spetsiifilise kogemusega staaride meeskond. Teisalt võidakse meilt kahe nädalaga ka kogu tiim üles osta. Meie eelis on vast see, et me ei ole nii ultra-kapitalistid kui paljud teised firmad. Oleme püüdnud siin luua skandinaavialikku firmakultuuri ? tööpäev on paindlikum ning töökeskkond inimsõbralik. Näiteks on meil kontoris külmkapp täis erinevaid mahlu, mille üle töötajad alguses imestasid.
?? Mis on ühe väärt IT-spetsialisti palgatase Rumeenias?
IT on siin üks kõrgemini tasustatud valdkondi ning seetõttu on palgatase pea sarnane Eestiga. Muidugi võib leida ka spetsialiste, kes on teinud mastaapseid lahendusi suurtele Ameerika korporatsioonidele ning kes just tänu oma spetsiifilisele kogemusele julgevad küsida tuhandeid eurosid kuus.
?? Kes on Webmedia kliendid Rumeenias?
Fookus on seatud telekommunikatsiooni- ning finantssektorile. Kui Eestis osaleb Webmedia ka avaliku sektori hangetes, siis siin on see sektor totaalne komöödia ning meie sellest osa ei võta. Kohe, kui Rumeenias mõne ministeeriumi hange välja kuulutatakse, võin samal päeval öelda, kes selle suure tõenäosusega võidab. Enamus IT-firmade juhte, kellega olen siin kohtunud, teavad nimetada poliitilise jõu ning paar eelistatud firmat. Erasektoris on aga enamasti terve konkurents, kuigi konkureerida tuleb ka kohalike firmadega, kel on kontor kusagil korteris, arvutid piraattarkvara täis ning kes maksavad palka ümbrikus. Õnneks on nendel firmadel vaid ettekujutus, kuidas tarkvara luua.
?? Kui kiiresti Rumeenia bürokraatiamasin töötab?
Ütleme nii, et olen käinud ministeeriumis, kus on ametnike laual kettaga telefonid ning kabinetis tehakse suitsu, vastuvõtuajad on vaid mõnel päeval nädalas. Töö- ja elamisloa taotlemine võttis mul näiteks kolm kuud. Pangakonto avamine firmale võtab kaks nädalat, sest nii kaua võtab aega pangal äriregistrist vastuse saamine. Avalik sektor on siin tööstusharu ning see töötab täiesti omas tempos.
